/nginx/o/2011/03/23/543971t1h8c45.jpg)
NATO kindral Friedrich Ploeger tõdes, et lõppenud õhuturbeharjutus näitas, et organisatsioon suudab Balti õhuruumi kaitsta.
NATO kindral: lõppenud õhuturbeharjutus näitas, et suudame Balti õhuruumi kaitsta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna lõppes Balti riikide õhuruumis kaheksas Balti õhuturbeharjutus, kus osalesid lisaks NATO õhuväeüksustele ka partnerriigi Rootsi hävituslennukid, vahendas kaitseväe peastaabi pressiesindaja.
«Äsja lõppenud harjutus on oluline samm Balti õhuvägede ja partnerriigi Rootsi õhuväeüksuste koostöö laiendamisel,» ütles NATO õhuvägede väejuhatuse ülema asetäitja kindralleitnant Friedrich Ploeger. «Harjutus näitas meie võimekust kaitsta Balti õhuruumi, süvendas Balti riikide seotust NATO integreeritud õhukaitsesüsteemiga ning rõhutas NATO pühendumist kollektiivkaitsele ja turvalisusele.»
Kahepäevasel õppusel harjutasid üksused tundmatu lennuki avastamist ja eskorti suveräänse riigi õhuruumist NATO vastutusalasse, lennuki üleandmistoiminguid õhus ning lennujuhtimiskeskuste vahelist koordinatsiooni.
Õppusel osalesid Saksa õhuväe hävitajad F-4 Phantom, Rootsi hävitajad JAS-39 Gripen, Poola transpordilennuk C-295 ja Leedu transpordilennuk C-27 Spartan.
Harjutuse esimesel päeval sisenes stsenaariumi kohaselt Rootsi õhuruumi raadiosideta lennuk. Rootsi hävituslennukite ülesanne oli lennuki tuvastamine, kontrolli alla võtmine ja eskort. Rahvusvaheliste vete kohal võtsid kontrolli lennuki üle NATO hävitajad, kes eskortisid lennuki ohutu maandumispaigani. Harjutuse teisel päeval kordasid NATO õhuvägede üksused sama stsenaariumi.
«Õppuse eesmärk oli harjutada koostööd eri üksuste vahel,» ütles õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar. «Eesti on NATO ja integreeritud õhukaitsesüsteemi liige. Kõik protseduurid alates Eestist Portugalini peavad olema sarnased.» Õhuväe ülema sõnul oli oluline, et harjutus võimaldas situatsioone reaalsetes oludes, reaalsete inimeste ja kiirustega läbi mängida.
Rootsi õhujõudude F17 lennugrupi ülem kolonel Johan Svetofti sõnul on Rootsi üksuste osalemine NATO õhuturbeharjutusel kasulik ja vajalik. «Lennuprotseduuride osas oli harjutus üsna tavapärane, uus ja oluline osa oli NATO lennujuhtimiskeskuse ja Rootsi pilootide vaheliste kommunikatsiooniprotseduuride harjutamine,» ütles Svetoft. Ta lisas, et Rootsi osaleb ka tulevikus harjutustel, mille eesmärk on tagada turvalisem õhuruum.
Balti õhuturbeharjutused on rutiinne harjutustesari NATO õhuturbeprotseduuride õppimiseks ja kordamiseks. Harjutustesari tagab Eesti, Läti ja Leedu õhujõudude koostöö ja sulandumise NATO ühtsesse õhukaitsesüsteemi NATINADS. NATO korraldas esimese Balti õhuturbeharjutuse 2008. aasta oktoobris. 2009. ja 2010. aastal viidi läbi kokku kuus õhuturbeharjutust.
Varasematel õhuturbeõppustel on harjutatud abisaadetiste toimetamist tundmatusse piirkonda õhuteid pidi, õhuruumi kontrolli elektroonilise segamise tingimustes, taktikalise õhutuletoetuse andmist maismaaoperatsiooni toetuseks, õhukaitsetegevust ründava vastase vastu ning tankimist õhus.
BRTE sarjas on nüüdseks osalenud USA, Suurbritannia, Tsehhi, Saksa, Prantsuse ja Poola õhujõudude hävitus- ja transpordilennukid.
Balti riikide õhuväelased mehitavad Karmelava õhuseirekeskust Leedus, mis juhib ning toetab õppusel osalevaid lennukeid. Praegu teenib Karmelavas viis Eesti ohvitseri ja kuus allohvitseri, NATO õhuoperatsioonide juhtimiskeskuses Uedemis teenib üks ohvitser ja üks allohvitser ning Ramsteini väejuhatuses üks Eesti ohvitser. Eesti õhuvägi tagas õppusel osalevate lennukite vastuvõtu Tallinna lennuväljal ja maapealse toetuse Eesti õhuruumis.
Järgmise Balti õhuturbeharjutuse korraldab NATO õhuvägede väejuhatus sel suvel.