/nginx/o/2008/04/15/33396t1h76a5.jpg)
Haapsalu sotsiaalmajas võlanõustamisel käijate hulk on viimastel kuudel kasvanud, peamiselt SMS–laenude maksmisega hätta jäänute seas on üha enam maainimesi.
Võlanõustaja abi otsijate arv Läänemaal suureneb üha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul on hea meel, et maainimesed on hakanud oma probleemidega tegelema,» ütles märtsist sotsiaalmajas kaks korda kuus abivajajaid nõustav Sirje Rehkalt ajalehele Lääne Elu.
Majandusõiguse kõrgharidusega Rehkalti tööleasumisest peale on tema juures käinud 20 inimest.
Neist 14 on Haapsalust ning ülejäänud maakonna teistest omavalitsustest. Kuna nõustamine võib olla pikk protsess, kohtub Rehkalt osa abivajajatega mitu korda. Nii ongi 20 inimese peale olnud kohtumisi 54.
Kui palju aga võlanõustamist vajavaid inimesi Läänemaal tegelikult olla võib, pole võimalik kindlaks teha.
Võlanõustaja töökoormus oleneb võlgniku probleemi tõsidusest. Peale abivajajaga vestlemise on nõustaja töö ka laenu– ja inkassofirmadega suhtlemine ning edaspidiste kokkulepete sõlmimine laenu tagasimaksmiseks, arvestades võlgnike rahalisi võimalusi.
Seega võib sotsiaalmajas ühe inimesega vestlusele kuluda mõnikord mitu tundi. Näiteks neljapäeval nõustas Sirje Rehkalt viit inimest ja üks aja kokku leppinud inimene jättis tulemata.
SMS–laenude tagasimaksmisel hätta sattunute üks põletavaid probleeme on see, et nad ei julge minna abi küsima. Kuigi ka omavalitsustes on sotsiaaltöötajad, kes annaksid inimestele tasuta head nõu, ei söandata kodukohas oma muret tõenäoliselt tuttavale nõustajale avaldada.