/nginx/o/2017/01/13/6250235t1hbf8a.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2182821t1hed2c.jpg)
Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni istungil tehti valitsusele ettepanek 2020. aasta rahva ja eluruumide loenduse läbiviimisel kasutada kombineeritud loendusmeetodit ning loobuda ainult registripõhisest loendusmeetodist.
Komisjon kutsub loobuma ainult registripõhisest loendusmeetodist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõige suurem probleem ongi see, et nii statistika kui ka teiste andmete kohaselt ei lähe kokku elukoha järgi registreeritud elukohaandmete omavaheline seos. See erinevus võib olla lausa 20 protsenti ning täna ei oska ei ametnikud ega poliitikud näha sellele ühtset head lahendust,» märkis rahvastikukriisi probleemkomisjoni juht Siret Kotka (KE).
„Komisjonis toimunud arutelu tulemusel leiti, et rahvastiku ja eluruumide loenduse läbiviimine registripõhiselt ei ole mõistlik, kuna registrite kaudu ei saa inimeste kohta teada tõeseid baasandmeid ning mitmetes olulistes andmetes tekivad metoodika valiku tõttu hälbed,“ ütles Kotka.
«Probleem on selles, et inimesed on registreeritud sisse ühte kohta, aga elavad teises koha. Täna need andmed registripõhiselt ei kattu ja see on üks suurimaid probleeme. Lisaks oli veel erinevaid tunnuseid, mis samamoodi tegelikult ei kattu ja millega on tegelikult on probleem,» selgitas Kotka.
Segadust tekitab leibkondade koosseis ja kes kellega tegelikult koos elab. «Registripõhiselt saab väga hästi välja võtta, et kes on abielus ja kes on pikaajaliselt olnud koos. Samas on väga raske luua seoseid, kui on näiteks õppurid, kes elavad ühisel pinnal: et kas neil on vaba kooselu või jagavad lihtsalt üüripinda,» rääkis ta.
«Me pole e-lahenduste vastu, aga peaksime minema sellele üle vaikselt, nii nagu Soome on teinud. Nemad on registripõhisele süsteemile üleminekut teinud juba 15 aastat. Igakord kui on tulnud vigu välja, siis on parandatud. Soome teeb ka rahvaloendust iga 5 aasta tagant,» märkis Kotka.
«Probleemkomisjon leiab, et rahva ja eluruumide loenduse korraldamisel on oluliseks lähtepunktiks loenduse meetodi valik ning selle puhul on oluline jälgida, kui hästi kogub meetod vajalikke andmeid,» sõnas Kotka.
«Seetõttu palume valitsusel pöörata tähelepanu registripõhise loendusmeetodi puudustele ning kaaluda võimalust kombineeritud loendusmeetodi kasutamiseks 2020. aasta rahva ja eluruumi loenduse läbiviimisel,» lisas Kotka.
Samuti soovib rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon valitsuselt teada, kes on probleemkomisjoni peamine kontakt täitevvõimu tasemel. Ka palutakse infot, millised on ministeeriumide rollid ja ülesanded rahvastikukriisi ületamiseks ning kuidas ministeeriumid oma tööplaanides neid rolle kajastavad. «Täna meil puudub kontakt valitsuses ja ministeeriumides, kelle poole rahvastikukriisi lahendamise teemadel pöörduda,» selgitas Kotka.
Rahvastikukriisi lahendamiseks moodustatud Riigikogu probleemkomisjon arutas 2020. aasta registripõhise rahva ja eluruumide loenduse ning selle ettevalmistamisega seotud küsimusi kahel komisjoni istungil, kus saadi ülevaade Statistikaameti ja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi Eesti demograafia keskuse esindajate seisukohtadest.