Päevatoimetaja:
Marek Kuul

14-aastase Darja tapmises süüdistatav noormees end süüdi ei tunnistanud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Darja jäi igavesti 14-aastaseks.
Darja jäi igavesti 14-aastaseks. Foto: Erakogu

Viru maakohtus täna kinniste uste taga alanud kohtuprotsessil 2015. aasta talvel Narvas Pähklimäe terviserajal 14-aastase Darja tapmises süüdistatav 19-aastane Toomas Semykin end kuriteos süüdi ei tunnistanud.

Teine kohtualune, 20-aastane Aleksei Botštarjov tunnistas end kohtu pressiesindaja Kristina Otsa sõnul süüdi talle esitatud süüdistuses. Botštarjovi süüdistatakse kuriteo varjamises.

Kohtuistungid jätkuvad kinniste uste taga. Istungid on kuulutatud kinniseks prokuröri taotlusel kõlbluse, perekonna ja eraelu kaitseks ning alaealise kannatanu huvides.

Süüdistuse järgi tappis 1997. aastal sündinud noormees üle-eelmise aasta 4. detsembri õhtul Narvas Pähklimäe terviseradadel paikneva Äkkeküla spordibaasi territooriumil 14-aastase tüdruku. Darja surnukeha leiti viis päeva hiljem.

Teadaolevalt nähti 14-aastast Darjat viimati 4. detsembri õhtul, kui ta oli Narvas noorte koosviibimisel ja pidi suunduma Rahu tänavale. Sinna tüdruk aga ei jõudnud. Politsei asus neiu asukohta kindlaks tegema, küsitledes tema lähedasi, Darjat otsisid ka vabatahtlikud.

9. detsembril kella 13 ajal teatati politseile, et Narvas Pähklimäe terviseraja lähistelt leiti tütarlapse surnukeha. Politsei tegi kindlaks, et tegemist oli reedel kadunuks jäänud Darjaga.

Tüdruku surnukeha leidmise järel teatas politsei, et esialgsetel andmetel ei viita miski vägivallale. Kriminaalmenetlust alustati vabaduse võtmise paragrahvi alusel, sest esialgu ei olnud teada, mis täpselt juhtus.

Kriminaalmenetluse käigus tuvastati ekspertiisidega, et tüdruku surma põhjuseks oli lämbumine.

Kriminaalasja kohtueelset menetlus viis läbi Ida prefektuur Viru ringkonnaprokuratuuri juhtimisel.

Tagasi üles