Kultuuriminister Saar: Mart Helme solvab kõiki Eesti inimesi

Indrek Saar. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

«Helme mõttekäik ei solva mitte ainult kultuuriinimesi, vaid näitab lugupidamatust kõigi nende suhtes, kes kultuurielamusi iga päev loovad ning nendest loodud elamustest osa saavad – ehk siis kogu meie rahva suhtes,» kirjutab kultuuriminister Indrek Saar vastulauses Mart Helmele.

Kultuuriminister ei mõista, kuidas võib EKRE esimees Mart Helme pidada seniseid kultuurisaavutusi kesiseks.

Postimees avaldab Indrek Saare vastulause muutmata kujul:

Eesti inimesed on oma kõikmõeldavate kultuuritarbimist ja selles osalemist puudutavate näitajate poolest maailma tipus. Tuletan Helmele meelde mõningad lihtsad arvud. Nii kinos kui ka muuseumis käis meie rahvas eelmisel aastal kummaski üle 3,3 miljoni korra. Mullune teatrikülastuste arv oli samuti kaugelt üle miljoni piiri.

Endise teatrijuhina tean, et publikut saab petta vaid ühe korra. Helme endise bändimehena võiks sellele samuti olla mõelnud.

Või leiab Mart Helme, et eesti rahvas on rumal?

Mul on eriti piinlik Helme mõtet lugeda ja kuulda ajastul, mil Arvo Pärt on maailma enim esitatav elav helilooja ning ühe enam plaadistava dirigendina maailmas jätkab ERSO peadirigent Neeme Järvi. Hiljuti lahkunud Veljo Tormise muusika võimalikult autentse esitamise nimel õpitakse selgeks isegi eesti keel.

Saan aru, kui rahvusvahelise mõõtmega Trad. Attack või Maarja Nuut on Helme jaoks post-post-post, kuid nad suudavad staadionite kaupa panna publiku eesti keeles kaasa laulma, millises maailma nurgas nad parasjagu ka ei esineks. Kodumaise popima bändi Curly Stringsi järgi laulavad nii noored kui ka iga memm ja taat.

Kuidas saab seda kõike pidada kesiseks kultuurisaavutuseks?

Eesti kirjandust, nii uuemat kui ka vanemat tõlgitakse pidevalt. Helme viidatud Tammsaare «Tõde ja õigus» on tasapisi, aga kindlalt jõudnud nii prantsuse keelt kui ka inglise keelt valdava lugejani.

Helme küsib, kus on tänapäevased Tammsaared või Mälgud? Meil on Andrus Kivirähk ja Valdur Mikita. Meil on riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat Ene Mihkelson, kelle looming on tervikuna meie rahva saatuse lugu igasuguse sisulise või vormilise allahindluseta. Illustraatorile ja lastekirjanikule Piret Rauale sai paari nädala tagusel Londoni raamatumessil osaks suur menu. Ta on praeguse aja üks enim tõlgitud eesti kirjanikke.

Eriti läbimõtlematult mõjub Helme arvamusavaldus praeguses ajakontekstis. Käimas on laste ja noorte kultuuriaasta. Alanud on viimased ettevalmistused suviseks noorte laulu- ja tantsupeoks. Peole on oodata üle 35 000 noore laulja, tantsija ja pillimängija. Need on noored, kes kannavad edasi meie rahvuskultuuri aadet. Ja see aade on järjepidevus. Neid saadavad teele kogukonnad, toetajad, sõbrad, õpetajad ja perekonnad, kõigil kaasas sõnum «Mina jään».

Mart Helme seisukoht on läbinisti ebakompetentne. Ühe erakonna juht ei tohiks endale seda mingil juhul lubada. Lahmiv kriitika kõneleb paljutki kritiseerija enese kohta. Kahjuks ei kasutanud Mart Helme taas võimalust jätta ütlemata.