/nginx/o/2011/03/23/543645t1h1831.jpg)
Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja tunnistas, et valla ametnikud jäi ehitusbuumi ajal ehitustegevuse järelevalvega hätta ning seetõttu kavandab vallavalitsus veel ühe ehitusehitusnõuniku tööle palkamist.
Jõelähtme vallavanem: piisav ehitusjärelevalve jäi inimressursi taha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eks ilmselt põhiprobleemid baseeruvad ehitusbuumi ajal, kui tõesti planeeriti ja ehitati väga palju. Jõelähtme valla näitel ilmselt see probleem seisneb selles, et ehitusjärelevalve osas ei olnud piisavalt inimressurssi kontrollimiseks, mis tegevus kõik valla territooriumil toimus,» arvas Umboja.
Jõelähtme vallavalitsuses on ehitusnõuniku ametikoht olemas. «Aga kui võrdleme auditis kiita saanud Saku ja Jõelähtme valda, siis viis kahe vastu on meil vähem inimesi ja see viitab, et sinna peab panustama rohkem ja me oleme oma struktuuri juba sellekohaseid muudatusi teinud ja ühe inimese juurde planeerinud,» lausus Umboja. «Siis suurendame võimekust mööda valda ringi käia ja reaalselt ebaseaduslikku ehitustegevust leida.»
Tema sõnul aitavad praegu suures osas sellist tegevust tuvastada kohalikud elanikud, kes vallavalitsust teavitavad.
Ebaseaduslike ehitajate korralekutsumiseks seadustes antud võimalustes ta probleemi ei näinud. «Kui ehitusjärelevalvega ebaseaduslik ehitis avastatakse, siis mida varasemas staadiumis, seda lihtsam on seda menetleda. Kui saadakse jaole enne, kui seinad on kerkima hakanud, on probleeme lihtsam lahendada,» sõnas ta.
Kui riigikontroll oma auditis heitis ette, et mitmel pool vald küll teab ebaseaduslikest ehitistest, kuid pole selle vastu sisuliselt midagi ette võtnud, siis Umboja sõnul algatab vallavalitsus teadmise korral menetluse alati.
«Kui avastatakse ebaseaduslik ehitis ja maja on juba peaaegu püsti, siis on kaks võimalust: kas see seadustada läbi detailplaneeringu või ehitusprojekti, teine alternatiiv on nõuda selle lammutamist. Nagu me üldiselt teame, siis ehitiste lammutamisega ei ole Eesti Vabariigis lood lihtsad. Vähemalt Jõelähtme vallas pole küll ette tulnud ühegi ebaseadusliku ehitise lammutamist.»
Üldjuhul on majad ehitatud ehitustegevuseks mõistlikesse kohtadesse ja inimesed pole lihtsalt viitsinud dokumente korda ajada, seetõttu ei pidanud Umboja lammutamist ka vajalikuks.
«Mina hindan küll, et neid, kes ehitavad seaduslikult, on ikka valdav enamus võrreldes nendega, kes ebaseaduslikult hakkavad endale maja ehitama.»
Need viimased on tema sõnul enamasti ka trahvi saanud, nii et karmimate meetmete järele ta vajadust ei näinud. «Mis need meetmed veel saaks olla - suurendada trahvi? See on jälle hinnangu küsimus, kas ühe trahvi suuruse tõttu jätab keegi ehitise tegemata või mitte. Mulle pole küll ehitusjärelevalvet teostavad ametnikud öelnud, et seadused raskendaks neil töö tegemist.»
Riigikontroll tõdes täna avalikustatud auditis, et Tartu ja Tallinna auditeeritud lähivaldades ei suuda omavalitsused ebaseaduslikku ehitustegevust piisavalt tuvastada ega tõkestada. Ka riigikontroll leidis auditis, et suutlikkus on parem seal, kus luuakse piisavalt ametikohti ja neis on tööl valdkonda tundvad inimesed.