USA võimas sõjamasin

Tomahawki tiibrakett tõuseb Arleigh Burke'i vertikaalstardisüsteemist lendu Foto: Woody Paschall, Scanpix

Raketirünnak Süüria valitsusvägede õhuväebaasile al-Shayratis oli õpikunäide Ameerika Ühendriikide sõjatehnika efektiivsusest: kasutati nüüdseks kuulsaid Arleigh Burke’i klassi raketihävitajaid ja tiibrakette Tomahawk.

Ujuv tark relvaplatvorm

Rünnaku sooritanud sõjalaevad USS Ross ja USS Porter kuuluvad juhitavate rakettidega varustatud hävitajate klassi Arleigh Burke, mis sai nime Teises maailmasõjas ja Korea sõjas osalenud legendaarse admirali järgi.

Arleigh Burke’i klassi alused võeti kasutusele 1991. aastal ja on pärast seda läbinud mitu uuenduskuuri. Seda tüüpi hävitaja loodi nii ründe- kui ka kaitseoperatsioonides tegutsevaks aluseks, mis suudaks tegutseda nii lennukikandjate gruppides kui ka iseseisvalt. Laev on mõeldud tegutsemiseks sõjategevuse eri valdkondades: näiteks õhutõrjeoperatsioonides, vaenlase allveelaevade vastu suunatud operatsioonides ja maapealsete sihtmärkide ründamises.

Iga Arleigh Burke’i klassi alus on 154–155 meetrit pikk, veeväljasurvega 8315–9200 tonni ja kannab endaga kaasas 96 raketti. MK-41 Vertical Launch System (VLS) ehk vertikaalstardisüsteem on võimeline välja tulistama paljusid eri tüüpi rakette: alustades kuulsast Tomahawkist ning lõpetades uuemate ja arenenumate süsteemidega, nagu õhutõrjerakett Evolved Sea Sparrow Missile (ESSM).

Ameerika Ühendriikide potentsiaalseid vaenlasi aga hirmutab Arleigh Burke’i klassi aluste puhul ehk kõige enam maailma suurima kaitsetööstusettevõtte Lockheed Martin valmistatav integreeritud sihtimissüsteem Aegis Combat. See ühendab endas võimsad arvuti- ja radarisüsteemid, et teha keerukaid kalkulatsioone ning jälitada mitmesuguseid objekte suure täpsusega, võimaldades juhtida tiibraketid (ja muud süsteemid) sihtmärkideni. Aegis toimib nii ründes kui ka kaitses ja seda toetab võimas passiivradarisüsteem AN/SPY-1.

Burke’i tüüpi laevade jõuallikas on neli gaasiturbiini General Electric LM 2500, mille koguvõimsus on ligikaudu 105 000 hobujõudu ning tänu millele on need alused võimelised avamerel saavutama kiiruse kuni 30 sõlme (ligi 56 km/h). Kõige uuemal mudelil IIA on kaks angaari torpeedodega varustatud helikopteritele LAMPS (Light Airborne Multi-Purpose System), mis tegelevad eelluurega ja aitavad tuvastada allveelaevu.

Praegu on aktiivses kasutuses 62 Arleigh Burke’i klassi laeva: 21 esindavad mudelit I, seitse mudelit II ja 34 mudelit IIA. Hävitajaid arendatakse pidevalt, et mitte konkurentidest maha jääda. Sellegipoolest käivad juba pikemat aega jutud, et see standard hakkab oma aega ära elama. Arleigh Burke’i klassi edasiarendus, Zumwalt-klassi hävitajad on aga masstootmiseks liiga kallid ning nii tuleb Burke’isid ikka ja jälle uuendada.

Ootamatu surm taevast

Esimest korda veerand sajandit tagasi Lahesõjas kasutatud keskmaa-tiibrakettide Tomahawk tegevusraadius on 1250–1500 kilomeetrit ja need on mõeldud tabama maapealseid objekte. Tomahawke tulistatakse välja merelt, Arleigh Burke’i klassi laevadelt ning Aegise juhtimisel suunduvad need sihtmärgini üpris madalal maalähedasel trajektooril kiirusel 880 kilomeetrit tunnis.

Tomahawk on 6,25 meetrit pikk ja kaalub 1600 kilogrammi; kaalust 450 kilogrammi moodustab lõhkelaeng. Viimasel ajal valmistab neid rakette peamiselt Ameerika Ühendriikide kaitsetööstusettevõte Raytheon ning ühe sellise hind on umbes 832 000 dollarit (783 000 eurot). Tomahawke on müüdud ka brittidele.

Ka Tomahawki on kritiseeritud vananemise pärast ning tänapäeval üha kasvava kiiruse ja raadiuse tõttu kipub see vana, kuid usaldusväärne relv jääma alla Hiina ja Venemaa uusimatele tiibrakettidele. Sellegipoolest üritab tootja Tomahawki pidevalt uuendades ajaga kaasas käia.