Tallinlaste kõntsa abil hakatakse turbavälju turgutama

Tallinlaste kõnts peaks olema see, mis vanad turbaväljad taas elule äratab. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tallinna reoveepuhastusjaamast pärit jääkmuda on kavas hakatakse kasutama Pärnu- ja Ida-Virumaa vanade turbaväljade metsastamisel.

Tallinna Vesi ja Riigimetsa Majandamise Keskus allkirjastasid pikaajalise koostööleppe, et ühiselt leida võimalusi Paljassaare reoveepuhastusjaamas tekkinud jääkmuda kasutamiseks ammendatud turbakarjääride metsastamisel, teatas Raepress.

«Koostööst võidab ühelt poolt Tallinna linn, saades puhtama elukeskkonna, teisalt tänaste ammendunud turbaväljade läheduses elavad kohalikud elanikud, sest kuivanud turbaalade metsastamisel väheneb nende tuleoht,» ütles RMK juhatuse esimees Aigar Kallas.

Teaduskatsete tulemused Leedus ja Eestis kinnitavad, et reoveepuhastusjaamades tekkinud jääkmuda rikastab toitainete poolest vaest turbapinnast oluliselt ning noorte puude juurdekasv on hea.

Eesti kasvuhoonegaaside bilansile mõjub ammendunud turbaväljade metsastamine samuti positiivselt, kuna selle tagajärjel väheneb CO2 emissioon kuivadelt turbaväljadelt, kinnitab Raepress.

Koostööleppes on ennekõike mainitud RMK hallata olevatel maadel asuvat endist Puhatu turbavälja Ida-Virumaal ja Pööravere turbavälja Pärnumaal.

Mõlema endise turbavälja osas on metsastamine läbi räägitud Riikliku Looduskaitse Keskuse spetsialistidega. Kokku on nimetatud aladel ammendatud turbaväljade pindala ligi 2000 hektarit.

Enne ammendunud turbaväljade metsastamisega alustamist koostatakse igale alale korrastamisprojekt, kus analüüsitakse reoveepuhastusjaamades tekkiva jääkmuda kasutamise võimalust ning viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine.

ASile Tallinna Vesi kuuluvas Paljassaare reoveepuhastusjaamas puhastatakse Tallinna ning selle lähivaldade reo- ja sadeveed.

Keskmiselt puhastatakse ühes päevas 120 000 kuupmeetrit reovett ning aastas tekib reovee puhastamise tulemusel üle 30 000 tonni setet.