Ropendamise pärast Tartu koolist vallandatud õpetaja räägib suu puhtaks

Foto: SCANPIX

Ebasobiva keelekasutuse tõttu Tartu Annelinna venekeelsest gümnaasiumist vallandatud eesti keele õpetaja Jean Prokošini sõnul viis teda roppude sõnade kasutamiseni klassis valitsenud õhkkond. Ta tunnistas, et tegemist on raskesti kasvatatavate lastega, kellega ta ei osanud hakkama saada.

«Mullu aprillis, kui astusin selle klassi ette, jäi minul, 43-aastasel n-ö teflonmehel, suu lahti – mingi tarkade silmadega tüdruk näitas salaja keskmist sõrme noormehele, kes aga miskipärast värises konvulsiivselt ja lülitas sisse sellise «ultraheli», mida kadestaks Vitas (vene laulja, kes laulab väga peenikese häälega – toim),» rääkis õpetaja.

Oma sõnul ei läinud ta abi otsima esimesel päeval, aga eelmise õppeaasta lõpus sai ta aru, et esimest korda elus tuli tal kokku puutuda autismi eri vormide ja tähelepanuhäiretega. Kolm suvekuud veetis ta erialast kirjandust lugedes, et 1. septembril olla valmis tegelema puudega lastega. «Esimene asi, mida ma õppeaasta alguses tegin, oli see, et sain ühel pühapäeval kokku klassi kõige probleemsema tüdruku emaga ja mitte ei palunud, vaid nõudsin tema üleviimist väikeklassi,» rääkis õpetaja. «Tänu spetsialistidele ja administratsioonile oli üks õpilane pääsetud,» lisas ta.

Õpetaja sõnul on järgnevat hirmus isegi meenutada. «Ma sain teada, et minu klassis on kolme aasta jooksul vahetunud mitmeid pedagooge,» rääkis ta. Ei lapsed ega vanemad varjanud, et rahu pole selles klassis olnud algusest saadik. Ta meenutas juhtumit septembris, kui üks tüdruk tõmbas endale ilma mingi põhjuseta tunni ajal seljakoti pähe ja istus nii mõnda aega. Pärast aga püüdis hammastega rasket tooli üles tõsta. Õpetajate päeval tuli selle neiu ema 15 minutit enne kontserti kooli ja teatas, et riidehoius ründas tema last teine agressiivne tüdruk. Õpetaja sõnul palus ta emal teha kirjaliku pöördumise sotsiaalpedagoogile. «Sellele vahejuhtumile järgnesid pidevad ja emotsionaalsed kõned rahulolematutelt vanematelt. Lahendasin konflikte kannatlikult, koos sotsiaalpedagoogiga ja ilma temata,» rääkis õpetaja.

«Omavoli palett klassis, mis meenutas tol hetkel vanglat, oli maksimaalselt lai: tüdrukud tõukasid jalaga poisse, poisid tüdrukuid, poisid poisse ja tüdrukud tüdrukuid,» rääkis Prokošin.

Hädas olid nii lapsed, vanemad kui ka õpetajad. Õpetaja tunnistab, et ei osanud hakkama saada probleemsete lastega, kuigi väga tahtis, ja seetõttu oli detsembri keskpaigani pidevalt rakkes sotsiaalpedagoog. «Agressiivsuse tipp esimesel poolaastal oli, kui kikkpoksiga tegelev klassi esikaunitar väänas klassi ühte vaiksema tüdruku kätt nii, et see oli valust keeletu,» rääkis endine õpetaja. Julge tüdruk pöördus ise politsei poole, hiljem tegi seda ka ta ema. Asja menetlus noorsoopolitseis toimus 9. jaanuarini. Pärast n-ö kasvatavat vestlust tuli vägivallatseja õpetaja antavasse kehalise kasvatuse tundi ja ütles vaid ühe fraasi: «Jean, ma olen täht, sest mulle tuli järele vilkuritega masin. See oli nii äge.»

Prokošini sõnul ei jõudnud ta ühtesid probleeme veel lahendada, kui 4.d klassis kerkis esile uus «täht» – «piinatud Jelena kikkpoksis käiv poeg». 2016. aprillis ja mais ning 2016 septembrist kuni 2017 märtsini paistis see noormees silma oma ülbe käitumisega ning erivajadusega klassivenna kiusamisega. Sagedased olid juhtumid, kui klassivenda kiusati enne kehalise kasvatuse tundi, selle ajal ja pärast tundi riietusruumis.

Veebruaris ütlesid kaks ära piinatud tüdrukut 4.d-st, et poiss oli ühte nimetanud neist litsiks ja teist lirvaks ja saatis neid pikalt. «Palusin emal kutsuda oma poeg korrale, enne kui seda teevad tüdrukute vanemad,» ütles õpetaja. Paar päeva hiljem tuli sööklas õpetaja juurde  juba suur hulk tüdrukuid, kes kurtsid, et poiss solvas neid ja saatis neid p***sse. 23. veebruaril pärast pidulikku kontserti teatas poiss ema juuresolekul, et see tüdruk on tõeline lits. «Ootasin huviga vanema reaktsiooni. Ema naeratas ja ütles vaid, et mis sa nüüd, sõidame parem koju,» meenutas Prokošin.

Viimane tõsisem vahejuhtum oli 27. märtsil, kui Jelena poeg tundidesse ei jõudnud, küll aga ilmus kooli pildistamise ajaks. Kui pärast seda oli veel üks tund, eiras poiss õpetaja korraldust ning läks ära. Ta puudus nädala lõpuni, ema sõnul oli poiss haige. Klassikaaslased nägid «haiget» rolleriga sõitmas, aga kui õpetaja ema käest e-koolis selgitust küsis, tuli vastus: «Kas te teete nalja?»

Õpetaja sõnul on 80 protsenti 4.d klassi lastest normaalsed lapsed, keda segab klassis valitsev kius. Mitmetunnise vestluse ajal laste ja vanematega selgus, et vägivalla põhipõhjuseks on mõttekäik «Kui sind löödi vastu paremat põske, löö tagasi vastu vasemat».

Õpetaja sõnul oli klassis helgeid päid, kelle pärast muretseb ta enim. Kahte last püüdis ta säästa ja suunas nad teise klassi. Klassijuhatajana püüdis ta suurendada laste motivatsiooni õppida, andes neile mõõdetavaid ja konkreetseid eesmärke.

Avalikuks tulnud salvestuse kohta ütles Prokošin, et sellele eelnes vahejuhtum Säästumarketi juures. «Minu juurde tuli kolm tüdrukut ja üks neist plahvatas: «Miks sa ei kaitse minu väikest õde?» Mina nagu Batman seitse kuud ainult sellega tegelesingi,» rääkis mees. Selgus, et jutt käis klassi ühest kõige õrnesmast ja hilisema arenguga tüdrukust. Selgus, et sügisel teisi oma käitumisega seganud tüdrukut hakkas omakorda mobiilirakenduses Viber terroriseerima klassivend.

Tartu Annelinna gümnaasium lõpetas sellel nädalal Prokošiniga töösuhet pärast seda, kui kooli juhtkonnani jõudis ühe õpilase tunni ajal tehtud diktofonisalvestis. Õpetaja kirjutas lahkumisavalduse oma soovil. Helisalvestiselt on kuulda, kuidas õpetaja kasutab tunni ajal ohtralt venekeelseid roppe väljendeid.

Kommenteerib Tartu Annelinna gümnaasiumi direktor Hiie Asser:

4.d klassil on siiani olnud kaks klassijuhatajat: 1.–3. klassis juhatas klassi algklassiõpetaja ja alates 4. klassist Jean Prokošin. Me ei nimeta ei seda ega ühtki teist klassi probleemse käitumisega klassiks. Sotsiaalpedagoog, eripedagoog ja psühholoog töötavad ka selle klassi mõnede õpilastega. Hariduslike erivajadustega, õpi- ja käitumisraskustega õpilaste teemat ei saa ma lähemalt kommenteerida, et mitte riivata nende laste perede õigusi.

Õpetaja töö on suure suhtlusaktiivsuse tõttu väga kurnav. Õpetaja Jean Prokošin oli talvel raskelt haige. Tema viimase aja tegevustest ja kommentaaridest võib järeldada, et päris tasakaalukas seisundis inimesega tegu ei ole. Tema kasvatustegevuse kahetsusväärsete vigade põhjus võib olla suur stress ja väsimus, mis viisid ebaadekvaatsete väljaütlemisteni. Ehk peaks ka meedia talle kosumiseks rahu ja aega andma ja aitama piiri panna tema ennasthävitavale käitumisele.

Jean Prokošin pidi koolist lahkuma põhjusel, et ta kritiseeris äärmiselt kohatul viisil lapsi ja nende kaudu ka peresid. Miks peaks talle andma uue võimaluse seda sama läbi ajakirjandused teha?