Toom Mikseri lolliks sõimamisest: see polnud kõige parem väljaütlemine

Hommikul välisminister Sven Mikserit USA vasturünnaku vajalikuks nimetamise pärast lolliks nimetanud europarlamendi saadik Yana Toom nentis õhtul Tallinna lennujaamas, et läks isikliku hinnanguga veidi liiale. Samas rõhutas ta endiselt, et USA raketirünnak oli täna ennatlik, kuna pole teada, kes vastutab Süüria tsiviilisikute vastu suunatud keemiarelva kasutamise eest.

Toom kritiseeris hommikul Eesti sotsiaaldemokraadist välisministrit Sven Mikserit, kelle hinnangul oli USA vasturünnak pärast Assadi keemiarelvarünnakut vajalik ja asjakohane.

«Mida kuradit? Eesti välisminister kiidab heaks ameeriklaste rünnaku Süüria vastu? Ilma ÜRO resolutsioonita? Sõda teise riigi vastu. «Asjakohane ja vajalik.» «Poliitiline pööre.» See pole mingi pööre, see on läbikukkumine ja rahvusvahelise õiguse rikkumine. Mine räägi nüüd, kuidas keegi teine seda rikub ja kuidas see on vastuvõetamatu. Mikser on loll. Pardon my French,» kirjutas Toom keskpäeval Facebookis.

Toomi avaldusele reageeris Twitteris omakorda opositsioonilisse Reformierakonda kuuluv riigikogu liige Kalle Palling: «Pardon my FR, aga kaua veel selline väärakas EV peaministriparteist tuututab?»

Veidi hiljem kustutas ta siiski oma säutsu ning palus Toomi isikliku solvamise pärast vabandust. Samas märkis Palling, et selline käitumine ei ole enam mingi hall tsoon, vaid teadlik Eesti julgeolekupoliitika naeruvääristamine.

Kella 17.20 ajal andis Frankfurdi lennukiga Eestisse saabunud Toom Tallinna lennujaamas intervjuu, milles kordas oma seisukohta selles osas, et igasugused praegused sammud ja seisukohad Assadi ja keemiarünnaku osas on ennatlikud.

«Mina ei tea, kes selle [keemiarünnaku Süüra tsiviilisikute vastu] toime pani, ka [välisminister Sven] Mikser ei tea. Peame ära ootama rahvusvahelise uurimise tulemused,» ütles Toom lennujaamas kaamerate ees.

Toom nentis, et tema tänahommikune väljaütlemine, milles ta Mikserit lolliks nimetas, ei olnud päris sobiv. «Loll ei olnud kõige parem väljaütlemine, olen nõus,» möönis Toom. Ta lisas samas, et Mikser ei käitunud tema hinnangul kõige targemal moel.

Toom rõhutas, et kui välisminister kaitseb rahvusvahelist õigust, siis peaks seda kaitsma alati, mitte vaid teatud juhtudel.

Toom märkis, et ta mõistab hukka USA rahvusvahelise õiguse rikkumise ja selle, et Euroopa Liidu liikmesriikide liidrid asusid seda rikkumist kaitsma. Tema hinnangul ei saa õigustada USA tänaöist rünnakut Süüriale, kuna infot on selleks liiga vähe. Küll aga leiab Toom, et viimase kolme päeva sündmused Süürias on katastroof seniseid rahu taastamise katseid arvesse võttes.

Kaitseb Assadit

Toomi jaoks tõestab USA raketirünnak vaid seda, et poliitikud, kes üksmeelselt asusid mõne päeva taguse keemiarünnaku korraldajana süüdistama al-Assadit, tegid seda reaalse tõestusmaterjalita või juurdlust läbiviimata, kirjutas hommikul ERR.

Seda, et keemiarünnak korraldati al-Assadi käsul, peab Toom jätkuvalt äärmiselt ebaloogiliseks.

«Assad peab olema lihtsalt üks idioot, kui ta sellist asja korraldas päev enne Süüria konverentsi, andes suurepäraselt aru, et sellega ta õõnestab oma positsiooni veelgi. Kui see oli Assadi huvides, siis midagi on totaalselt valesti siin maamuna peal,» hindas viimasel ajal korduvalt Süüriat väisanud Toom, lisades, et keemiarünnak võis olla õnnetusjuhtum, kellegi isetegevus või provokatsioon.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna hommikul Postimehe otsesaates, et Yana Toom ei mängi Eesti välispoliitikas mitte mingisugust rolli. «Jätame selle Toomi oma Vene propaganda maailma. Ta töötab oma valijate nimel, aga tal ei ole mingit mõju Eesti välispoliitikale,» rääkis Mihkelson.

Kaitseminister Margus Tsahkna märkis, et Yana Toom ei ole õnneks valitsuse liige. «Kui oleks tegu valitsuse liikmega ehk ametliku partneriga, kes sellist retoorikat ajaks, siis see oleks väga selgelt punane joon minule,» lausus Tsahkna.

Eesti teine eurosaadik Urmas Paet teatas pressiteate vahendusel, et Süüria sõjakurjategija Assadi järjekordne keemiarelva kasutamine oma rahva vastu ei tohtinud taas jääda karistuseta. «Seetõttu oli USA otsus lõpuks konkreetselt reageerida ning Süüria sõjaväebaasi rünnata vajalik, kuigi hilinenud. Juba 2013. aastal oleks tulnud nii reageerida, kui Assad siis keemiarelva kasutas,» ütles Paet. 

Paet meenutas, et mäletavasti jäi USA tollal ootele ja Assad lubas keemiarelvad Süüriast kaotada. Ometi selgub nüüd, et need relvad on Süürias ikka olemas. «Seega on Assad lisaks rünnakule oma rahva vastu ka kogu maailmale keemiarelvade olemasolu osas valetanud. Vahepealsetel aastatel on Assad Venemaa toel taas tugevnenud ja see viis otseselt ka uue keemiarelvarünnakuni oma inimeste vastu, rääkimata teistest vahepealsetel aastatel sooritatud sõjakuritegudest,» lausus eurosaadik.

Paet leiab, et tänaöisele USA rünnakule Süüria sõjaväebaasile peab järgnema ulatuslik rahvusvaheline nii sõjaline kui poliitiline koostöö, mille üks eesmärke lisaks Süüria sõja lõpetamisele peab olema Assadi toimetamine rahvusvahelise kohtu ette oma rahva vastu sooritatud kuritegude eest.