/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/03/22/543460t1h3dbf.jpg)
Kui riigikogu üleriigilised nimekirjad oleks kaotatud, pääsenuks riigikokku nelja asemel kuus parteid, lisaks kaks üksikkandidaati.
Tellijale
Reform andnuks kirevama riigikogu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Innustatuna sellest, et neli politoloogi soovitasid hiljuti kaotada Eesti valimissüsteemist üleriigilised nimekirjad, arvutas Postimees välja, kui palju oleks valimistulemus erinenud, kui juba tänavu oleks valimised käinud sellise korra järgi.
Selgus, et praegusest neljast parlamendierakonnast kolm kaotanuks kohti – Reformierakond kolm, sotsid kaks ja IRL ühe koha. Vaid Keskerakonna saak jäänuks muutumatuks.
Vabanenud kuus kohta oleksid läinud jagamisele praegu riigikogu ukse taha jäänud roheliste, Rahvaliidu ja üksikkandidaatide vahel, kellest esimesed saanuks kolm, teised ühe ja kolmandad kaks.
Nii oleks riigikokku pääsenud kolm nn vabatmeest – Kaarel Tarand, Artur Talvik ja Eerik-Niiles Kross – ja tagasi oleks valitud Rahvaliidu senine ainus alles jäänud riigikogu liige Mai Treial. Üksikkandidaatidest oleks sisse pääsenud rahvuslane Mart Helme ja päästjate eestvõitleja Andres Reinberg.
Kunnase napp väljajäämine
Suurima häältesaagiga üksiküritaja, reservkolonelleitnant Leo Kunnas oleks aga jäänud ikkagi napilt riigikogu ukse taha – kuna tema ringkonnas jagunesid viimase mandaadi jaotamisel võrdlusarvud napilt tema kahjuks. Samas oleks Kunnas võinud ka sisse saada, kui reeglid oleks natuke teisiti seatud.
Nimelt lähtus eelnev arvestus eeldusest, et Reformierakonnast pääseb tänu Andrus Ansipi hiigelsuurele häälte arvule Harju- ja Raplamaalt riigikokku kuus oravaparteilast. Neist viimane, Andre Sepp, kogus aga 676 häält, mis on vähem kui kümnendik selle piirkonna isikumandaadist.
Seega, kui jätta alles praegu kehtiv reegel, mille järgi kõik isikumandaadist vähem kui kümnendiku kogunud kandidaadid riigikokku ringkonnamandaadiga ei pääse, oleks Sepa koht läinud 3267 häält kogunud Kunnasele.
Sama reegli kehtestamisel oleks samasugune saatus tabanud Tallinnas Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas kandideerinud Kalle Klandorfi ja Nelli Privalovat, kelle asemel oleks sisse saanud vastavalt Imre Sooäär Reformierakonnast ja üksikkandidaat Martin Helme.
Broilerid ukse taha
Kui eelnevalt oli juttu parteide jõuvahekordade muutumisest, siis peale selle oleks uus kord toonud kaasa muutusi erakondade sees.
Välja oleks jäänud lausa kuus üleriigilise nimekirja abil sisse saanud reformimeest: Peep Aru, Lauri Luik, Kalev Lillo, Arto Aas, Remo Holsmer ja Tõnis Kõiv.
Parlamendi ukse taha jäänuks ka neli värsket sotsiaaldemokraadist riigikogulast – Rannar Vassiljev, Jaak Allik, Kajar Lember ja Kalev Kotkas – ning sama suur arv keskerakondlasi: Kalev Kallo, Ester Tuiksoo, Priit Toobal ja Vladimir Velman. Eelmainitutest kolm on, muide, endised rahvaliitlased.
Väikseim ümbermängimine oodanuks ees IRLi – seal oleks riigikogu ukse taha jäänud regionaalminister Siim Valmar Kiisler ning Indrek Raudne.
Eelmainitute asemel pääsenuks riigikokku lisaks väikeparteide esindajatele, üksikkandidaatidele ja varemmainitutele Mart Nutt IRList, sotsiaaldemokraadid Marju Lauristin ja Hannes Hanso, oravaparteilased Raivo Järvi ja Einar Vallbaum ning keskerakondlased Rein Ratas ja Tarmo Tammiste.