/nginx/o/2011/03/22/543455t1h8695.jpg)
Iisraeli endine president Moshe Katsav peab seitsmeks aastaks vangi minema. Nii otsustas eile Tel Avivi kohus, mis oli Katsavi juba varem süüdi mõistnud ühe naise vägistamises kaks korda, veel kahe naise seksuaalses ahistamises, siivutustes ja kohtu töö takistamises.
Ühtki nii kõrget (endist) võimukandjat pole Iisraelis siiani vangi saadetud. Ehkki süüdimõistev otsus oli juba langetatud, tuli nii karm karistus 65-aastasele eksriigipeale šokina. Uudisteagentuuri AP teatel puhkes viie lapse isa kohtusaalis nutma ja karjus kohtunikele: «Te tegite vea! See on vale! Tüdrukud teavad, et see on vale!»
Kui kohtunik otsust ette luges, lähenes üks Katsavi poegadest süüpingile, et isa kallistada. Katsav ütles talle: «Ära ärritu, nad eksivad.» Kui isa kohtusaalist välja minema hakkas, läksid Katsavi kaks täiskasvanud poega turvameestega kähmlema. «Ma nägin teid!» hüüdis Katsav turvameestele. «Te tegite mu poisile liiga!»
Edusümbolist paariaks
Kohtumaja ees ootasid Katsavit sajad ajakirjanikud, kes võitlesid omavahel, et talle võimalikult lähedale saada. «Vägistaja, mine vangi!» karjus üks naine, kui Katsav teda ootava autoga minema sõidutati.
Katsavil on nüüd 45 päeva aega, et otsus ülemkohtusse edasi kaevata. Kui ülemkohus jätab otsuse muutmata, tuleb Katsavil asuda karistust kandma.
Kuidas juhtus, et 11 aasta eest presidendivalimistel rahunobelisti ja hinnatud ekspeaministrit Shimon Peresit edestanud mees nii sügavale langes?
Veel 2000. aastal peeti Katsavit mizrahi (ehk peamiselt moslemimaadest pärit) juutide edusümboliks – meheks, kel õnnestus tõusta Iisraeli ühiskonna alamklassist riigi etteotsa. 1945. aasta detsembris Iraanis sündinud Katsav on ka ainus juudiriigi president, kes sündinud mõnes moslemiriigis.
Kaheksa lapsega peres üles kasvanud Katsav siirdus Iisraeli elama 1951. aastal. Elu vastloodud riigis oli keeruline. Katsav, kes elas uutele asunikele mõeldud Kiryat Malakhi telklinnakus, sai üldse esimeseks kohalikuks, kes võeti vastu Jeruusalemma Heebrea Ülikooli.
1969. aastal valisid Kiryat Malakhi elanikud 24-aastase tudengi oma linnapeaks, tehes Katsavist Iisraeli noorima meeri. 1977. aastal pääses ta parlamenti ja temast sai kiiresti üks parempoolse erakonna Likud jõulisemaid figuure. 1990ndate keskpaigaks oli ta Knessetis Likudi fraktsiooni esimees ning hiljem juba turismi- ja asepeaminister Benjamin Netanyahu valitsuses.
Suuresti tseremoniaalses presidendi rollis oli Katsav mõõdukas. Näiteks oli ta valmis pidama kõnelusi Süüria presidendi Bashar al-Assadiga ja nägi palestiinlaste liidril Yassir Arafatil Lähis-Ida rahuprotsessis olulist rolli. Seda ajal, mil tollane peaminister Ariel Sharon Arafatiga tegemist ei tahtnud teha.
Paavst Johannes Paulus II matustel 2005. aastal sobitas Katsav omapäraselt tutvust Iraani tollase presidendi Mohammad Khatamiga. Katsav astus ta juurde, surus temaga samas linnas Yazdis sündinud mehel kätt ning vestles temaga soravas farsi keeles.
Talle saatuslikuks saanud skandaal puhkes 2006. aastal, mil Katsav ise kurtis, et üks naine üritab talt raha välja pressida, süüdistades teda vägistamises. Kui naine oma jutuga politseisse läks, astus ette veel kümmekond naist, kes rääkisid riigipea kohta samasuguseid lugusid.
Uurimise käigus tuvastati, et Katsav oli turismiministrina 1998. aastal vägistanud kaks korda – esmalt ministeeriumis ja seejärel ühes Jeruusalemma hotellis – oma sekretäri ehk Alephi, nagu teda kohtudokumentides nimetatakse. Peale selle ahistas Katsav aastatel 2000–2007, mil ta töötas Iisraeli presidendina, seksuaalselt kaht oma töötajat.
Seksuaalne kiskja
Järjekindlalt oma süüd eitanud Katsav – ta nimetas end nõiajahi ohvriks ja teatas, et kõige taga on tema rahvuslik päritolu – keeldus algul kuude kaupa vägistamiskahtlustuse tõttu riigipea kohalt tagasi astumast, kuid tegi seda kaks nädalat enne oma ametiaja lõppu. Ühtlasi nõustus ta prokuröride pakutud kokkuleppemenetlusega: kui astud tagasi, esitame sulle süüdistuse vaid ahistamises, aga mitte vägistamises.
Aasta hiljem muutis Katsav meelt, loobus tehingust ja otsustas, et leebema süüdistusega leppimise asemel asub ta võitlusse oma au ja nime kaitseks. Teinuks ta nii, nagu algul otsustas, oleks ta vanglast pääsenud.
Võimud esitasid Katsavile formaalse süüdistuse 2009. aasta märtsis ehk rohkem kui kaks aastat pärast seda, kui juhtum avalikkuse ette oli jõudnud. 18 kuud väldanud kohtuprotsessil ilmnesid piinlikud üksikasjad, mis lõid AFP sõnul Katsavist mulje kui «seksuaalsest kiskjast», kes pidevalt oma naisalluvaid ahistas.
Eile otsust ette lugedes ütles kohtunik George Kara: «Vägistamine kahjustab ja rüvetab inimese au, alandab neid... Süüalune pani kuriteo toime ja nagu iga teine isik, peab ta leppima tagajärgedega. Ükski inimene ei ole seadusest kõrgemal.»
Katsavi juhtumit peetakse Iisraeli macho-ühiskonnas oluliseks teetähiseks – naisõiguslased nimetasid kohtuotsust suureks saavutuseks. «Pole kahtlust, et see on väga tähelepanuväärne päev seksuaalvägivalla ohvritele,» ütles Dorit Abramovich, kes juhtis 20 naisorganisatsiooni kampaaniat, et Katsav ikka kohtu ette toodaks.