Miljonipetis nõuab nigela arestikambri eest suurt kahjutasu

Maksupetis nõuab arestikambri kehva seisukorra eest kahjutasu. Foto: SCANPIX

Riigilt ligi 33 miljonit krooni välja petnud Vadim Šamrai kaebas Põhja prefektuuri kohtusse, nõudes enda hinnangul nigela arestikambri eest suurt kahjutasu.

2009. aastal kokku 70 päeva Põhja prefektuuri arestimajas veetnud 42-aastane Šamrai leiab, et arestimaja kinnipidamistingimused ei vastanud nõuetele ja tema seal viibimine on põhjustanud talle mittevaralist kahju. Ta nõuab enda kasuks mittevaralise hüvitisena 200 000 krooni ehk ligi 12 780 euro väljamõistmist.

Teisipäeval kaasust vaaginud Tartu halduskohus teeb oma otsuse teatavaks 31. märtsil.

Jäi süüdi hiigelpettuses

Tartu maakohus mõistis tunamullu oktoobris Šamrai süüdi suures ulatuses sooritatud maksukelmuses ja rahapesus ning karistas teda kokkuleppemenetluse korras kolme aasta ja kahe kuu pikkuse reaalse vangistusega. Lisakaristusena keelas kohus mehel kolme aasta vältel töötada juhtivatel ning raamatupidamist korraldavatel ametikohtadel.

Ühtlasi mõistis kohus Šamrailt tsiviilhagi katteks välja 33 260 486 krooni ning konfiskeeris temalt kaks sõiduautot.

Mullu detsembris otsustas Tartu maakohus Šamrai ennetähtaegselt vabadusse lubada. Kohus leidis, et arvestades talle mõistetud kogukaristuse pikkust, on mees juba piisavalt kaua trellide taga veetnud.

Šamraile määrati tema vangistusaja lõpuni ehk 2012. aasta 15. juunini katseaeg, mille jooksul peab ta alluma käitumiskontrollile ja esimese kuue kuu jooksul ka elektroonilisele järelevalvele.

Katseajal kehtivate kontrollnõuete hulgas on nõue elada kindlas elukohas, alluda kriminaalhoolduse kontrollile, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda hiljemalt kahe nädala jooksul tööle, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning hüvitada igakuiselt vähemalt 2000 krooni kuriteoga tekitatud hiigelkahju katteks.

Ajas riiulifirmadega raha kokku

Süüdistuse järgi said bussijuhina töötanud Šamrai kuriteod alguse 2008. aasta märtsis, kui ta avastas e-maksuameti süsteemis nõrga koha, mille kaudu oli võimalik valeandmeid esitades saada suurte summade ulatuses maksutagastust. Mees ostis endale esmalt riiulifirma OÜ Rocca Al Mare Ehitus, mille juhatuse liikmena hakkas esitama maksu- ja tolliametile (MTA) käibemaksudeklaratsioonides teadvalt valeandmeid.

Kuigi Rocca Al Mare Ehitus reaalselt ei tegutsenud, esitas Šamrai MTAle tunamullu märtsis dokumendid, mille järgi tulnuks riigil talle tagasi maksta esmalt 271 000 krooni ning seejärel juba 6 960 000 krooni. Järgmisel kuul esitas mees taas MTAle valeandmetega deklaratsioonid, mille alusel tulnuks riigil talle tagasi maksta 6 993 030 krooni. MTA jõudis Rocca Al Mare Ehitusele lõpuks üle kanda 6 993 030 krooni.

Sarnast petuskeemi kasutas Šamrai 2008. aasta kevadel ja suvel veel mitme reaalset tegevust mitteomanud firma abi. Nii pettis ta OÜ Q Autoliising nimel riigilt mullu aprillis välja 7 309 000 krooni, OÜ Kinza Grupp nimel 9 231 000 krooni ning OÜ Tallinna Arendus nimel 9 727 456 krooni. Kokku sai mees pettuste abil kuritegelikku tulu 33 260 486 krooni.

2008. aasta augustis jätkas Šamrai maksupettuseid, kasutades selleks OÜd Matkabussirent ning OÜd Dualtec. Mees üritas nende firmade abil tüssata riiki veel ligi 19 miljoni krooniga, kuid tema tegevuses kahtlema hakanud MTA seda summat firmadele enam üle ei kandnud.

Tegeles ka rahapesuga

Et oma kuritegelikku hiigeltulu varjata, asus Šamrai tegelema ka rahapesuga. Nii vahetas ta 2008. aasta aprillis ligi seitse miljonit krooni valuutavahetusfirmas Tavid eurodeks ning võttis sularahas välja.

Seejärel kordas ta sellist tehingut, kandes Tavidi arvele ligi üheksa miljonit krooni, vahetas selle eurodeks ja võttis taas sularahana välja. 2008. aasta juulis kandis Šamrai Tavidi arvele ligi kümme miljonit krooni, vahetas jälle eurodeks ning võttis sularahana välja. Mis rahast edasi sai, seda uurijatel hiljem tuvastada ei õnnestunud.

Ühtlasi soetas mees endale ligi 400 000-kroonise BMW ning 150 000-kroonise Mercedese.

MTA töötajad tabasid Šamrai tunamullu aprillis.