Pildid ja video: politsei palkab juurde 75 kiirreageerijat ja loob üksuse Ida-Virus

Politsei- ja piirivalveameti eelarvesse lisandub järgneval kolmel aastal 21,5 miljonit eurot, mis on ette nähtud kiirreageerijate ja piirkonnapolitseinike arvu tõstmiseks.

Kiirreageerijate hulk tõuseb kaks korda 75-lt 150ni. Uued kiirreageerimisüksused luuakse Ida ja Lääne prefektuuri, kus neid varem olnud pole. Mõlemas üksuses saab olema 25 liiget. Põhja ja Lõuna prefektuuri kiirreageerimisüksustes kasvab liikmete arv vastavalt 58-lt 65ni ja 17-lt 35 inimeseni.

Kiirreageerijaid on siseministeeriumi selgitusel juurde vaja peamiselt seetõttu, et julgeolekuolukord maailmas on muutunud ja kiirreageerijatel on seetõttu üha rohkem ülesandeid. «Lisaks riigisisesele julgeolekule tuleb tihti tagada ka väline julgeolek, osaleda projektides välismaal,» lausus siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Karin Kase.

Siseministeeriumi kinnitusel Eestis julgeolekuolukord muutunud pole, kuid valmis tuleb olla ootamatusteks ja võimalusel aidata teisi riike. Praegu olid kiirreageerijad Kase sõnul ka üle Eesti väga ebaühtlaselt jaotunud. «Osa piirkondades polnud neid üldse ja eesmärk on, et igas Eestimaa nurgas oleks vajadusel olemas võimekus kiiresti reageerida,» lausus ta.

Kiirreageerijad tegid täna ajakirjanikele ka demonstratsioonesinemise ja näitasid oma teenistuskoera töötamas.

PPA peadirektor Elmar Vaher ütles ajakirjanikele, et uute kiireageerijate väljaõppega alustatakse tänavu septembris-oktoobris. «Loome need üksused selleks, et oleks võimekus lahendada kriise, näiteks rändekriisi, mis võib liikuda just lääne suunal,» tutvustas Vaher plaani juba nädal tagasi ajakirjanikele.

Lisaks sellele tuleb 126 piirkonnapolitseinikule juurde 46 uut kolleegi. Vaheri sõnul püütakse konstaabliteks värvata kogukonnas aktiivseid inimesi, kes tunnevad sealsete elanike muresid. Siseminister Andres Anvelt märkis, et piirkonnapolitseinike roll muutub tähtsaks pärast haldusreformi käigus ümberkujundatud kohalike omavalitsuste piire.

Vaher nentis, et kuigi ühest küljest on see PPA jaoks üle mitme aasta esimene võimalus mingit võimekust tõsta, ei kujuta ta ette, keda tal praeguse palgataseme juures kiirreageerijaks värvata õnnestub. Ilmselt saavad need valdavalt olema praegused patrullpolitseinikud, kes ka kiirreageerijatena jätkavad tugevdatud patrullides tänaval.

«Mina jään rääkima, et politseiametniku miinimumpalk peab olema Eesti keskmine,» lausus Vaher. Praegu algab patrullpolitseinike miinimumpalk 975 eurost (bruto), mis on ligi 200 eurot madalam kui Eesti keskmine palk. Politseinike miinimumpalk tõusis viimati 2014. aastal, mil PPAs koondati ligikaudu 250 töötajat. Eesti keskmise palgani jõudmiseks oleks täiendavalt juurde vaja 11 miljonit eurot aastas.