/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
/nginx/o/2009/10/30/258403t1h0469.jpg)
Keskkonnateadlane Erik Puura ütles ETV saates «Vabariigi kodanikud», et erinevalt suuremast osast Euroopa riikidest on Eestis peamiseks energeetikaga seotud probleemiks valikute liiga suur arv.
Erik Puura: Eestil on energeetika osas liiga palju valikuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kummaline, et Eesti probleem tundub olevat see, et meil on liiga palju valikuid ja me ei oska otsuseid teha,» ütles ta. «Aasta, maksimum kahega peab olema selge otsus selles osas tehtud, kuidas edasi minna.»
Puura lisas, et põlevkivist elektri tootmist saab jätkata, kuid sellega satuksime suure saastamise tõttu maailmas paha poisi rolli ja peaksime tekkiva CO2 eest kopsakaid makse tasuma.
Keskkonnaajakirjanik Kristel Vilbaste rääkis, et Eesti võiks energiat toota näiteks biomassi või päikesevalgust kasutades, kuid tuumajaama ehitamisest tuleks igal juhul hoiduda. Tema hinnangul takistatakse Eestis alternatiivsete energiaallikate arendamist.
«Kui need tuumaenergeetikud praegu räägivad, et tuumatööstus hakkab arenema ja me saame väga head tuumajaamad, mis ei ole kahjulikud, siis miks ei räägita sellest, et areneb ka alternatiivenergeetika? Praegu on alternatiivenergeetika areng Eesti vabariigis väga tugevalt takistatud.»
Vilbaste tõi välja, et praegu toodetavast elektrist kasutavad kodutarbijad vaid kolmandiku, suur osa läheb aga suurtööstustele, mis tähendab, et Eesti ei vaja tegelikult nii palju energiat, kui praegu toodetakse.
Akadeemik Anto Raukas oli seevastu veendunud, et Eesti vajab tuumajaama. «Meil puudub energeetiline julgeolek ja kui me kogu aeg jahume neist perifeersetest allikatest, jääme ilma elektrita,» hoiatas ta. «Need, kes võitlevad tuumajaama vastu, võitlevad selle eest, et me satuks Venemaast võimalikult suurde sõltuvusse.»
Klimatoloog ja poliitik Andres Tarand leidis, et tuumaenergeetika ohutusest rääkimine on lobitöö, mida ei maksaks uskuda. Eestis tuleks kasutada tuuleenergiat ja biogaasi ning kombineerida neid teiste energiaallikatega. «Neid tuleb niipalju, kui on mõistlik, kasutada. Tuleb panna kõik targalt kokku, aga tosin aastat on lastud vilega lendu ja nüüd, kui elekter kalliks läheb, hakkame vaatama, kes vastutab,» ütles ta.
Erik Puura ütles, et pole ka ise veel kindel, kas Eesti vajab tuumajaama või ei, sest alternatiivsete energiaallikate kulukuse kohta pole veel täpseid arvutusi. Tema sõnul on Eesti ühel Hollandis koostatud tuumaohu kaardil juba praegu punases tsoonis, kuna Peterburi tuumajaam asub meile nii lähedal.
Neile, kes on lubanud Eestisse tuumajaama rajamise korral siit ära kolida, ütles Puura, et Euroopas on vaid üksikuid maaribasid, mis mõne tuumajaama mõjutsooni ei jääks. «Tuumaenergeetikal on väga tugev psühholoogiline faktor juures, mis inimeste alateadvuses sellega seotud probleeme väga tugevasti võimendab,» tõdes ta.