Tartu linnast voolab läbi Emavesi

Tartu Helika lasteaia Mesilaste rühma lapsed Steven Liiv (vasakult), Miiu Liivamägi ja Patrick Sooaru tulid õuest, põsed punased ja jutuvada suul. Foto: Margus Ansu

Lastel on üllatavalt võimas mõttelend. Nende fantaasiatiivad kannavad neid aeg-ajalt sellistesse kõrgustesse, kuhu ei õnnestu tõusta isegi kutselistel kirjanikel, kunstnikel ja näitlejatel.

Kohati on laste ehe, justkui kogemata sündinud ütluse ja mõtluse laadis looming täiskasvanute meelest naljakas. Kindlasti on see nii väärtuslik, et seda tuleb jäädvustada.

Lasteaialaste pärimuse suuremas koguses talletamiseks korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristikaosakond ja Eesti Rahvaluule Arhiiv kogumisvõistluse, mis kestis mullusest oktoobrist tänavuse jaanuarini.

Emakeelepäeval tegi folkloristikaosakonna teadur Piret Voolaid president Toomas Hendrik Ilvese ja teiste auväärsete kuulajate ees (lasteaialapsi esindasid nende õpetajad) teatavaks võistluse tulemused.

Mahukale küsitluskavale vastas ligi 80 õpetajat-kasvatajat lasteaedadest üle Eesti. 67 kaastöö hulgas oli 62 individuaalvastust ja viis kollektiivset tööd. Maakondadest on esindamata vaid Lääne- ja Mulgimaa.

«Osavõtjate hulgas olid peamiselt praegused lasteaednikud, kuid oli ka endisi, kes enam lasteaias ei tööta,» märkis Voolaid. «Lühim vastus oli kiri üheainsa mõistatusega, pikimad ulatusid aga poolesaja leheküljeni ja paistsid silma heade teemajutustuste ning rohke foto- ja videolisamaterjaliga.»

Põhjalik küsitluskava kogus vastuseid kolmes jaos: tähtpäevad ja peod, mängud, jutud ja ütlemised.

«Tänane lasteaed peegeldab meie aega – mitmekesist ja eripalgelist, võimalusterohket, teinekord murelikku ja ärevat, kuid ometi püsivatest traditsioonidest läbipõimitut ja samas uuendustele avatut,» märkis Voolaid kokkuvõtteks.

Laste lahedate väljendite ja naljakate ütlemiste vastu tunnevad huvi folkloristide kõrval teisedki teadlased, näiteks lingvistid ja psühholoogid. Aga et huvi on kindlasti suurem, siis saavad rikkalikust võistlusega laekunud pärimuse sellest jaost siinkohal osa – vähe küll, aga annab asjast siiski aimu – kõik lehelugejad.
-------------------------------------------------

Ütlusi ja mõtlusi

Markus: «Inimesel on kaks silma ja üks suu, et ta vähem räägiks ja rohkem vaataks.»
*
Lapsed ühendavad töövihikus paare – lambad ja lõngakerad. Keili: «Lammas kerib lõnga endale selga, kuni lokid tulevad. Lõnga tehakse lambanahast.»
*
Uku: «Iluduse järgi saab teada, kes on tüdruk.»
*
Samuel: «Käisime Jõgevapoja mägedes kelgutamas.»
*
Õpetaja: «Mis jõgi voolab Tartust läbi?»
Ott: «Emavesi.»
*
Anette: «Vahepeal minu kõht valutas ja emme passeeris mind.»
*
Patrick: «Ma tunnen seda lindu, see on punarasv.»
*
Miiu: «Minu lemmikloom on amsterdam.»
*
Kert: «Heigo ütles «loll»!»
Heigo: «Ma ütlesin enda kohta seda. Ära kuula minu rumalusi!»
*
Anette vaatas rahvariideis tüdruku pilti: «Need on vanad riided.»
*
Eleri õpetajaabi asendajale: «Kas sina oled meie rühmas kokk nüüd?»
Martin: «Ei ole ta mingi kokk. Ta on hoopis alekokk!»
*
Lapsed lähevad õue kelgutama.
Heleri: «Kelle kelk see on?»
Õpetaja: «Vaatame järele, kelle nimi siin peal on.»
Heleri: «Siin ei ole nime. Tähed on.»
*
Tormi läheb WCsse ja teeb kaane lahti: «Oo, kui sügav!»
*
Õpetaja vaatab Joonasega linnukeste pilte: «Mida linnukesed nokaga teevad?»
Joonas toksib ninaga vastu tooliselga: «Kõmm-kõmm-kõmm!»
*
Hanna ehitab klotsidest midagi.
«Mida sa ehitad?»
Hanna: «Ma ehitan emme-issi pulmi.»
*
Jutt käib lõunamaa loomadest ja pildil on jõehobu.
«Marta, mis loom see on?»
Marta: «Jõekaru.»
*
Mammuti pilt. Tormi: «Kas see on summut?»
*
«Lapsed, sööge ettevaatlikult, kala sees võivad luud olla!»
Markus: «Aga mulle meeldivadki luuad!»
*
Lapsed on ringis, õpetaja palub igal lapsel midagi ilusat öelda ja Anders Mait lausubki: «Palun kommi!»
*
Henna räägib: «Tõeline printsess peseb kaks korda päevas hambaid.»
*
Õppekäigul. Tiigi kaldal kasvavad hundinuiad.
Marta: «Vaata, verivorstid kasvavad!»
*
Tormi: «Meil oli täna elekter ära.»
Õpetaja: «No mis te siis tegite, kui vool ära oli?»
Tormi: «Ei olnud vool ära, elekter oli ära.»
*
Raamatus on pilt haamriga mehest, kes lööb naela seina. Tädi Helgi küsib Joosepilt: «Mida onu teeb?»
Joosep: «Onu kopitab.»
*
Rühmas tutvustatakse F-tähte. Iga laps saab ütelda sõna, mille alguses on F. Järg jõuab Andreni ja ta ütleb: «Fakt.» Õpetaja küsimuse peale, mida see sõna tähendab, ütleb Andre: «No see on üks väga tõsine asi.»
*
Jan Robert räägib: «Me sööme kanamune ja poemune.»
*
Henna: «See jõuluvana, kes komme toob, on näärivana.»
*
William ehitab koos tädi Helgiga topsidest torni. Kui torn püsti, vaatab poiss tädile kavala näoga otsa ja ütleb: «Kuula, kellad löövad!»
*
Ants Markus kleebib lillele vart ja räägib: «Panen lillele varda.»
*
Õpetajal on hääl ära. Mariette teatab õpetajale: «Ma tean, miks sul hääl ära on. Sa läksid õue ja lapsed karjusid.»
*
Õpetaja küsib lastelt, kas nad teavad, mis on mardipäev, ja saab vastuseks Mery-Liilt: «Mardipäeval tulevad mardikad välja.»
*
Marianna: «Mu emmel olid enne pikad juuksed, nüüd on madalad juuksed.»
*
Henna vaatab nukunurgas segamini tuba: «Mõttetu on elada, kõik läheb sassi.»
*
Anders Mait unustas dressipluusi maha: «Ma hakkan juba vanaks jääma!»
*
Eliise keedab õues suppi ja teatab: «Ma teen vanainimeste suppi.»
Õpetaja küsimusele, missugune see on, kõlab vastuseks: «Kibe on.»
*
Mariette: «Ma sõin margariiniga võid!»
*
Ussimaarjapäev. Õpetaja küsib: «Mis te arvate, miks olid talude juures vanasti koduussid?»
Vaikus. Ja siis teatab Anders Mait: «Ei raatsinud kassi osta!»
*
Asko vaatab Marianna pikka kleiti: «See kleit on abiellumise moodi.»
*
Mehis lubab veel ühe munasaia ära süüa, mille peale Sandra lausub: «Ära söö, muidu lähed paksuks nagu vanaema ja pöörad voodis ringi nagu pall.»
*
Karolin küsib õpetajalt, kas ta ostis patarei, mille peale Henna kostab: «Ega õpetaja mereröövel ole, et tal raha on.»
*
Tädi Ülle küsib: «Mis üks kuri inimene võib teha?»
Sandra: «Kurjuse kätte ära surra.»
*
Ants Markus teatab: «Nii suur tuul oli, et tammetõrud värisesid.»
*
Anders Mait teatab: «Eksam on selline koolitund, kus hommikul alustad ja õhtul lõpetad.»
*
Sandra Loo selgitab teisele lapsele olukorda: «Mul hakkas nii halb, et süda hakkas liikuma.»
*
Raido räägib: «Laudas on raha hais.»
*
Mehis koorib mandariini ja seletab: «Kui ma olin väike, siis ei osanud ma neid lahti teha, sest see on väga keeruline töö!»
*
Raido uurib tädi Ülle käest, kus õpetaja on, ja saab vastuseks, et õpetajat täna ei ole. Raido jääb mõtlikuks ja teatab: «Siis ma valvan ennast täna ise.»


Valimik on koostatud Tartu lasteaia Helika Mesilaste rühma (kogunud õpetaja Merike Lillo, õppealajuhataja ja liikumisõpetaja Tiina Kivisalu ning muusikaõpetaja Marju Järvpõld), Kambja lasteaia Mesimumm (logopeed Anita Pallon), Lokuta lasteaia Põrnikate rühma (vanemõpetaja Taimi Punapart) ning Viimsi lasteaia Laanelinnu maja (vanemõpetaja Lea Kalm) ütlustest ja mõtlustest.


Sandra teatab õuest tulles: «Mul on külmad punapõselised kintsud!»
*
Õhtuoode. Marianna joob kakaod, tõstab käe üles ja seletab: «Ma puhkan käe ära, siis joon kakaod edasi.»
*
Henna: «Vanasti inimesed nukke tegid. Ja tegid mingeid loomi puust ja kokku saigi mänguasjamuuseum.»
*
Kevin: «Vanasti lastel ei olnud riideid ja mänguasju – nad olid porgandid.»
*
Sanna Luisa: «Loodus teeb inimestele head ja ilusat.»
*
*
*
Uus aasta. Õpetajad soovivad suure lärmiga üksteisele head uut aastat. Jan Robert vaatab ja küsib: «Kas õpetajad lähevad laulupeole?»
*
Õpetaja saadab tüdrukuid ükshaaval juukseid kammima, ise öeldes, et kammimata juustesse tuleb harakas ja teeb pesa. Karl jälgib seda ja ütleb poistele vaikse häälega: «Küll on hea, et mina poiss olen.»
*
Poisid uurivad teatmeteost, kus on näidatud inimese arengut. Nad arutlevad, et vanasti olid inimesed ahvisarnased. Ja äkki Karl küsib: «Õpetaja, kas minu ema oli ka kunagi ahv?»
*
Matkal. Õpetaja osutab raudrohule ja küsib taime nime. Merilin vastab: «Raudteeleht.»
*
Karl vaatab lasteaia 30. aastapäevaks välja pandud vanu fotosid, millest ühel on laps emailpissipotil ja järsku hüüab üllatunult: «Vaadake, missuguses kausis laps istub!»
*
Merilin uurib: «On ju, emme, et «tere-tere, vana kere» ei tohi öelda, ainult vanad inimesed võivad nii rääkida?»
*
Vaatame pilte paigalindudest. Õpetaja saab küsimusele, kes neist lindudest on siin talvel, Britalt vastuseks: «Rasvapääsuke!»
*
Tädi Ülle vaatab poistega raamatut dinosaurustest ja räägib: «Kui dinosaurused elasid, siis inimesi veel ei olnud.»
Martin küsib murelikult: «Aga kes neid siis juhendas?»
*
Lapsed joonistavad Kalevipoega. Hanna-Stiina teatab: «Mul on emane Kalevipoeg!» Ja Seliina vastab: «Aga mul on isane Kalevipoeg!»

-----------------------------------------------------------------