Seekordsel mobiilivabal päeval saab osa sõidukijuhtidest võimaluse läbida trahvi maksmise asemel kõrvaliste tegevuste teemaline koolitus.
Trahvi asemel koolitus: osa sõidukijuhte võib mobiilivabal päeval karistusest pääseda
Maanteeameti ja politsei- ja piirivalveameti (PPA) eestvedamisel toimub homme järjekordne ühisaktsioon mobiilivaba päev, mille eesmärk on teadvustada liiklejaid, kui ohtlikud on kõrvalised tegevused roolis, eeskätt just telefoni kasutamine.
Politsei korraldab ka üle-eestilise reidi, mille käigus kontrollitakse sõidukijuhtide käitumist. Esimest korda suunatakse juhid, kes tabatakse sõidu ajal nutiseadme või telefoni kasutamiselt Tartus, Tapal, Pärnus, Viljandis või Võrus, kõrvaliste tegevuste teemalisele koolitusele. Seda juhul, kui juht ise seda soovib.
See tähendab, et kui politseinik tabab mõnes neist linnadest rikkuja, kellel varasemast samasuguseid rikkumisi ei ole, saab ta võimaluse järgnevate nädalate jooksul koolituse läbida. Nõusoleku korral tuleb tal täita ankeet ning hiljem ka koolitusele kohale ilmuda. Sellisel juhul karistust ei järgne.
«Oleme maanteeametiga planeerinud kümme koolitust viies linnas ning sellega pakume võimalust suunata inimene karistuse saamise asemel sotsiaalprogrammi, nimetagem seda siis sekkumiskoolituseks,» selgitas PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe.
Tema sõnul tulekski aina rohkem mõelda karistuste asemel koolitustele. «Trahv ei muuda mõttemaailma, võib-olla pigem kinnistab seda. On vaja, et juhid mõistaksid, mis on nende konkreetsete tegude, näiteks roolis sõnumi saatmise, tagajärjed,» rõhutas ta.
Koolitused on tasuta ja toimuvad kahes osas: maanteeameti ja politsei esindajad räägivad kõigepealt kõrvaliste tegevuste ohtlikkusest liikluses ning sellele järgneb praktiline osa, kus osalejad saavad simulaatorit kasutada. Maanteeamet valiski eespool nimetatud viis linna välja põhjusel, et sealsetel autokoolidel on olemas koolitusteks vajalikud pimedasõidu simulaatorid.
Tallinnas suunatakse simulaatorisse
Tallinnas rikkumiselt tabatud juhtidele pakutakse aga võimalust kasutada sõidusimulaatorit Mustamäel Männiliiva teel. Seal saavad nad kogeda, mis võib juhtuda siis, kui sõidu ajal kotist telefoni otsida või mobiiliga tekstisõnumit saata. Kui rikkuja seejärel ohte mõistab, ei pruugi politsei tema suhtes menetlust alustada.
Kui «Kõik puhuvad» reide viiakse läbi üsna sageli, siis kõrvalised tegevused roolis on politsei prioriteediks saanud hiljaaegu. «Me ei tea küll kindlalt, aga peaaegu võib juba öelda, et kõrvalised tegevused roolis on saanud joobes juhtide kõrval samaoluliseks probleemiks,» nentis Tikerpe.
Samuti on kõrvaliste tegevuste teemalised koolitused esmakordsed. «Alkoholi tarvitanud sõidukijuhtide puhul töötas selline sotsiaalprogramm väga hästi. Eks vaatame, kuidas see nüüd läheb,» märkis Tikerpe.
Nimelt viis politsei 2014. ja 2015. aastal Lõuna-Eestis läbi pilootprojekti «Koju», millega pakuti joobnuna roolist tabatud juhtidele võimalust minna karistuse saamise asemel samuti koolitusele. Sinna said vaid juhid, kes jäid vahele esimest korda ja kelle joove jäi alla kriminaalse joobe 1,5 promilli. Kuna projekt oli edukas, võttis politsei sihiks rakendada programmi üle Eesti.
Teist aastat toimuval mobiilivabal päeval kutsuvad ametid kõiki liiklejaid üles andma lubadust vähemalt ühel päeval telefoniga sõidukiroolis mitte rääkida. Lisaks kontrollivad politseinikud reidi käigus binokli ja fotoaparaadiga, millega juhid roolis tegelevad. Roolis telefoniga rääkimise eest on trahv kuni 80 eurot. Ent tähelepanuta ei jää ka muud rikkumised, näiteks turvavööta sõitmine.
Maanteeameti andmetel toimub Eestis iga päev liikleja tähelepanu hajumise tõttu 2,1 õnnetust. 77 protsenti juhtidest kasutab sõidukiroolis mobiiltelefoni, neist 99 protsenti võtab kõne vastu.