Riigivanem August Rei 125. sünniaastapäeva tähistamiseks avati näitus

Fragment näituse väljapanekust. Foto: Riigikantselei

Türi vallas Kabala külas, riigivanem August Rei sünnikoha lähedal avati täna tema 125. sünniaastapäeva tähistamiseks näitus.

«August Reile oli iseloomulik olla Eesti riiklust kõige rohkem mõjutavate sündmuste keskel,» ütles riigisekretär Heiki Loot näituse avamisel.

«Seda nii riikluse rajamise, arendamise kui riigikaotuse aastatel. 1919.-1920. aastal oli Rei asutuva kogu esimees, mis töötas välja Eesti esimese põhiseaduse, võttis vastu maareformi seaduse ning ratifitseeris Tartu rahulepingu. Riigikaotuse aastatel oli Rei missiooniks Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse hoidmine eksiilis, 1945. aastast kuni oma surmani 1963. aastal oli ta peaminister presidendi ülesannetes,» lisas Loot.

Näituse koostas Tiit Noormets Riigiarhiivist ning kujundas Einike Soosaar.

August Rei sündis 22. märtsil 1886 Kurla külas (tänapäeval Türi vallas) kooliõpetaja peres.

Rei oli novembrist 1918 kuni jaanuarini 1919 Eesti ajutise valitsuse esimeses koosseisus töö- ja hoolekandeminister ning ühtlasi peaminister Konstantin Pätsi asetäitja. 1919. aastal valiti Rei asutava kogu esimeheks. Hiljem valiti ta kõikidesse riigikogu koosseisudesse, 1925–1926 oli Rei riigikogu esimees. 4. detsembrist 1928 kuni 9. juulini 1929 oli August Rei Eesti Vabariigi riigivanem.

Rei oli ka erinevates valitsustes välisminister ja välisministri abi, Tallinna linnavolikogu liige, töötas erinevates asutustes juriskonsuldina ning advokaadina erapraksises. 1938–1940 oli Rei Eesti saadik Moskvas. 13. juulil 1940 põgenes Rei Moskvast Riia kaudu Stockholmi.

1945. aastast oli Rei Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis peaminister presidendi ülesannetes, seda kuni tema surmani 1963. aastal.

August Rei on Vabadusristi III liigi 1. järgu kavaler. 2006. aastal maeti August Rei ja tema abikaasa Therese urnid ümber Tallinna metsakalmistule.

August Rei 125. sünniaastapäeva puhul koostatud näitusega saab tutvuda siin.