/nginx/o/2011/03/22/543271t1hfaf9.jpg)
Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika teadur Mare Ainsaar märkis, et erinevalt IRLi emapensioni ideest hakataks Reformierakonna välja pakutud alternatiivi järgi lastevanematele raha jagama alles 20 aasta pärast ja see mõjutaks vaid alles nüüd lapsi saama hakkavaid vanemaid.
«Põhiline vahe on selles, et kui IRL lubas, et kohe ja kõigile emadele hakkab laste pealt pension tõusma, mida ka paljud uskusid - eriti need, kes juba on pensionil või kohe minemas - siis Reformierakonna ettepanek näib olevat siduda pensioniosak vanemahüvitisega, mida on Eestis juba rakendatud varem,» märkis Ainsaar.
Nimelt maksis riik kuni aastani 2009 ühe protsendi vanemahüvitise summast iga sündinud lapse kohta kohustuslikku pensionifondi. 2009. aasta keskpaigast need maksed külmutati.
«Nii ühel kui teisel juhul on tegemist pensionipoliitikaga, kus riik panustab last kasvatava vanema pensionisse ja tunnustab seega lapse kasvatamist. Pensioniosaku sidumine vanemahüvitisega tähendab siiski selle saajate ringi kitsendamist nendele, kes on saanud vanemahüvitist,» leidis ta.
«Isegi kui pensioniosak tõuseb, saavad alternatiivse ettepaneku nägemuses sellest meetmest kasu vaid need, kes hakkavad oma lapsi alles saama (kui muutust ei rakendata tagasiulatuvalt) ning muidugi ei mõjuta vanemahüvitise pensioniosak neid inimesi, kes ei ole kunagi nn vanemahüvitist saanud. Seega kõige suurem vahe on selles, et kui IRL lubadus oli jagada raha laste kasvatamise eest kohe, siis Reformierakonna nägemuses toimuks esimene raha jagamine 20 aasta pärast.»
Ainsaare sõnul on mõlemad pensionipoliitika meetmed ning sündimust need ei mõjutaks. «Sündimust mõjutavad otseselt noortele inimestele suunatud meetmed ning abi laste kasvatamisel,» sõnas ta.
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)