Mis oli siis see liigne lähedus, millega MTÜ Pagula tugiisikud seaduse silmis eksisid? See küsimus on ajakirjanduses aktuaalne juba pikemat aega. Jah, me ei teinud oma tööd täpselt nii, nagu tugiisiku tööjuhend ette näeb. Tugiisik peab õpetama inimest suhtlema ametiasutustega, õpetama teda poes käima ja lapsi lasteaeda viima. Aga reaalses elus on ka palju muud.
Lapsel on palavik, mis ei lähe ravimitega alla. Kas ütlen talle, et kutsu kiirabi juba mitmendat korda või lähen ise kohale ja näitan, kuidas mu vanaema õpetas viinasokke tegema? Kiirabi ma kutsuda tohiks, viinasokke tegema õpetada on liigne lähedus. Pere kaks last on lasteaias, isa Tallinnas arsti juures. Ema kahe väikese lapsega kodus. Isa ei jõua varem tagasi. Õues on lumetorm. Tugiisik läheb toob lasteaiast lapsed ära, et ema ei peaks selle koerailmaga pisikestega õue minema. Tal ei ole ei vanaema, tädi ega sõpru, keda paluda. Tugiisik ei tohiks seda teha, sest see on liigne lähedus.
Eestisse jõuab uus pere ja algab keeleõpe. Pereisa tunneb ainult araabia tähti. Tugiisik võtab aabitsa ja õpetab teda meie kirja lugema. Jälle asi, mida teha ei tohiks.
Pereema ütleb, et lapsel on lasteaias vaja sipelga kostüümi. Teeme selle koos, tundlad saavad tehtud vanadest sukavarrastest, sipelga riided otsime koduste riiete hulgast ja kohendame. Kui ema selle kostüümi tegemise üks kord läbi teeb, siis teist korda ta juba oskab. See pole aga asi, mida tugiisik õpetama peaks.