/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2015/04/30/4014823t1hb649.jpg)
Kahe aasta jooksul on riigil õnnestunud kurjategijatelt kuritegelikku vara tagasi saada 23 miljoni euro väärtuses.
Riik on kahe aastaga kurjategijatelt kätte saanud 23 miljoni eest vara (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu sõnul ei ületa siiski eelmise aasta konfiskeeritud kriminaaltulu summas 1 976 164 eurot üle-eelmise aasta summat, milleks oli 2 870 492 eurot pluss ühe kaasuse raames kätte saadud 18 668 425 eurot.
«Kindlasti on siin üks tegevusvaldkondi, kuhu tuleb ka käesoleval aastal pöörata teravdatud tähelepanu. Meie eesmärk, arvestades peitkuritegevuse osakaalu, on see, et kriminaaltulu peab olema tuvastatud ja ära võetud vähemalt samas suurusjärgus menetlustega, kus viiakse läbi jälitustegevust, ning et summa äravõetud kriminaaltuluna suureneks kõikides prokuratuurides,» märkis Perling.
Positiivse tulemusena saab peaprokuröri sõnul välja tuua prokuröride tegevust kannatanute varaliste õiguste kaitsel. «Prokurörid on aidanud kannatanutele tsiviilhagide rahuldamiseks välja mõista 578 313 eurot varaga tagatud summadena, ülevõetud nõudeid oli üle 900 000 ja asenduskonfiskeerimisi ligi 600 000 euro ulatuses. Seega mõisteti eelmisel aastal süüdlastelt välja vara kogusummas üle nelja miljoni euro,» rääkis Perling.
Tema sõnul väärivad kannatanud enamat kui pelgalt rahalist hüvitist – nad vajavad Perlingu hinnangul sageli tuge, abi ja mõistvat suhtumist. «Et prokurörid suudaksid seda pakkuda, on personaliosakond neile välja otsinud parimad koolitused. Siinkohal suur aitäh koolitusnõukogu liikmetele, kes on aidanud kokku panna koolituskava. Sel aastal oleme asunud vahetama oma koolitusi ka politsei ja kohtutega, eesmärgiga tõsta koolituste kvaliteeti ja pakkuda võimalusi ühiskoolitusteks,» lisas Perling.