Miks riik ehitab riigigümnaasiume, kuid sportimisvõimalusi pole neis ette nähtud?

Viljandi gümnaasiumi hoone. Foto: Marko Saarm / Sakala

Praeguse seisuga on Eestis kokku 12 riigigümnaasiumi, riigil on eesmärgiks neid kokku ehitada 24. Gümnaasiumivõrgustiku korrastamise meetmes on öeldud, et uute gümnaasiumihoonete ehitamise juures pole spordihoonete rajamine abikõlbulik. Uute koolide juurde võimlate ehitamine oleks riigile lihtsalt liiga kulukas. 

Sellele juhtis nädala alguses Postimehes ilmunud arvamusloos tähelepanu Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa, kes tundis muret, et riigil on plaanis üle Eesti rajada uusi riigigümnaasiume, kuid sinna juurde ei ehitata võimlat, sest gümnaasiumite rajamiseks saadud toetusraha seab piirangud ruutmeetritele.

Riigi poolt on gümnaasiumiastmes ette nähtud kolme aasta jooksul viis kursust kehalist kasvatust. Üks kursus sisaldab 35 õppetundi. Kuigi nii kohalike omavalitsuste kui ka aktiivsete inimeste abil on Eestis rajatud olulisi spordihooneid, arvas Sõõrumaa, et kooli ajal seisavad need tühjalt ja paiknevad sageli vales kohas, mis tähendab seda, et õpilastel tuleb peale kooli minna sportima koolist kaugele.

Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis kinnitas, et seni ehitatud riigigümnaasiumitest pole mitte ühtegi, mille vahetus läheduses puuduksid sportimisvõimalused. «Meil on need rajatud teadlikult. Krundid on selle järgi valitud, et need oleks olemasolevate spordibaaside juures, mille hommikusi vabu aegu saaks kasutada,» lausus ta. Küttis tõi näideteks Jõhvi, Põlva, Jõgeva, Kärdla ja Viljandi, kus riigigümnaasiumite kõrval on spordikompleksid, mille kasutamiseks on koolidel kohalike omavalitsustega sõlmitud kokkulepped.

«Kui oleksime hakanud iga väikese riigigümnaasiumi juurde, nagu näiteks Valka, Võrusse või Põlvasse, ehitama veel lisaks spordisaali, siis meil poleks jätkunud raha igasse maakonda riigigümnaasiumi rajamiseks,» ütles Küttis. Küttise sõnul on odavam ja kasulikum osta kohalikelt omavalitsustelt hommikusi saali aegu, kui tegeleda väga energiamahuka ja kalli spordikompleksi pidamisega.

Riigi ja omavalitsuse koostöö

Küttis selgitas, et sinna, kuhu riigil on plaanis ehitada täiesti uus koolimaja, kuid häid sportimisvõimalusi ei ole, on kohalike omavalitsustega kokkulepped, et nad rajavad lähedale spordikompleksi. Ta tõi näitena Viimsi, kus avatakse 2018. uus riigigümnaasium, kohalik omavalitsus aga panustab samal ajal uue spordihoone rajamisse. Sama kokkulepe on Tabasalu riigigümnaasiumi ehitamisel. Küttise sõnul on eesmärgiks omavahel tuua kokku kohalike omavalitsuste ja riigi raha.

«Oleme teinud rahulolu-uuringuid, kuid probleeme pole. Sõõrumaa võib juhtida tähelepanu asjale, mis võib tunduda nii, aga tänu sellele hoiame raha rohkem kokku, paneme selle õppekorpuse ehitamisse ja omavalitsused toovad raha juurde, rajades spordikomplekse,» selgitas Küttis.

Olemasoleva infrastruktuuri kasutamine

Kõige uuem riigigümnaasium avati aasta alguses Põlvas. Sinna ei ehitatud koolimaja külge võimlat, küll aga asub kool keset Põlva linna, mille läheduses on spordikool ja Mesikäpa hall, mille kasutamiseks on riigigümnaasiumil kokkulepped. Lisaks on koolimaja taga kunstmurukattega jalgpallistaadion ning ümberringi paiknevad terviserajad.

Põlva gümnaasiumi direktor Alo Savi hindas kooli sportimisvõimalusi heaks. Kuna sportida armastavaid inimesi on Põlvas palju, tuleb Savi sõnul tunniplaanis aegu sättida, et kõik saaksid sporti teha. Savi leidis, et kuna kõik saavad treeningud läbi viidud, pole põhjust linna veel ühte võimlat ehitada. Selleks pole tema arvates lihtsalt otsest vajadust.

2012. aastal sai riigigümnaasiumi Viljandi. Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Luisk ütles, et nende kooli õpilased käivad samuti kohalikus spordikoolis, mis paikneb kooli kõrval. Seal on hommikupoolikutel vabad ajad, mida riigigümnaasium saab enda tarbeks ära kasutada. Koolil on kehalise kasvatuse tundideks võimalus kasutada veel Viljandi linnastaadionit ja kergejõustikuhalli.

Luisk selgitas, et riigigümnaasiumite ehitamise puhul on arvesse võetud, kas läheduses paikneb spordibaas. «Riigil pole põhimõtet, et kindlasti me ei ehita koolile võimlat, vaid küsimus on selles, et kasutada ühiselt ära seda infrastruktuuri, mis on juba välja ehitatud ning seisab inimtühjana,» lausus Luisk.

Õppekorpusega korda samuti võimla

Mõni aasta tagasi sai uhiuue ja moodsa riigigümnaasiumi Jõhvi. Riigigümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea ütles, et peab sportimistingimusi väga heaks, sest kool saab kasutada Jõhvi valla rajatud suurt spordikompleksi saalide ja ujulaga. «Meie sportimistingimused on ideaalsed. Maja ehitamisel ei tehtud spordiruume, kuid sellel ei oleks ka mitte mingisugust mõtet, kuna saame kasutada valla spordirajatisi,» kinnitas Valgepeal. Ruumi ja aja saamisega Jõhvi gümnaasiumi direktori sõnul probleeme ei ole.

Tartu Tamme gümnaasium on üks näide sellest, kuidas riigigümnaasiumile pole ehitatud täiesti uut hoonet, vaid vana hoone sai uue ilme. Koolimajaga koos renoveeriti samuti võimla. Tamme gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson peab kooli situatsiooni heaks. Tõnissoni sõnul kasutavad võimlat ka teised Tartu linna spordihuvilised ja tühjana saal ei seisa, pigem on huvilisi rohkem kui vabu aegu.

HTMi koolivõrgu juht Kalle Küttis selgitas, et kui riigigümnaasium ehitatakse mõne vana koolimaja asemele, kus on ühtlasi spordisaal olemas, ei jäta riik neid remontimata, vaid kogu muu õppekorpusega tehakse korda samuti võimla. Lisaks Tartu Tamme gümnaasiumile renoveeriti spordisaal veel Pärnu Koidula gümnaasiumis.

Kokkuvõtlikult öeldes on Küttise sõnul riigigümnaasiumite juures sportimisvõimaluste tagamisel kolm võimalust: sinna kuhu ehitatakse uus koolimaja, on omavalitsustega kokkulepped spordikompleksi rajamisega; vanade koolimajadade renoveerimisel ei jäeta spordisaale remontimata ning kasutakse aktiivselt spordibaaside hommikusi vabu aegu.

Järgmisel aastal on plaanis avada riigigümnaasiumid Viimsis ja Raplas. Peale seda jõuab järg Tabasalusse, Sauele ja Kohtla-Järvele. Kaks riigigümnaasiumi on riigil plaanis rajada ka Narva.

Küttise sõnul on ühe Narva riigigümnaasiumi puhul tõesti probleem, et kohalikul omavalitsusel pole võimalust oma rahaga spordikompleksi kooli juurde rajada. Sellele probleemile otsitakse praegu lahendust. Küttis kinnitas, et uue riigigümnaasiumi juurde tuleb kindlasti spordirajatis, kuid selleks tuleb teisi rahastajaid leida. «See on keerukas koht, aga lahendame selle ära,» ütles ta.