EKRE saadik küsis kuluhüvitise eest nõu erakonna aseesimehelt

Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Arno Sild Foto: Riigikogu

Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhatusse kuuluv riigikogu liige Arno Sild tellis eelmisel aastal erakonna aseesimehelt Merry Aartilt 1520 euro eest nõustamist ning lasi arved kompenseerida kuluhüvitisest.

Riigikogu kantseleile esitatud dokumentidest selgub, et Sild tellis eelmisel aastal Aarti osaühingult Mermiko Consult konsultatsioone kuuel korral: märtsis veeseaduse ja mais maaelu arengukava toetuste praktilisest rakendumisest, juulis Euroopa Liidu põllumajanduse abipaketi mõjust, septembris karusloomakasvatuse sotsiaalmajanduslikest mõjudest, novembris maaelu arengukava toetuste sanktsioneerimise põhimõtetest, probleemidest ja võimalikest lahendustest ning detsembris karusloomakasvatuse lõpetamise mõjudest Eestis.

Arvete kohaselt kestsid konsultatsioonid teemast olenevalt neli kuni kuus tundi ja läksid maksma 160–240 eurot. Kokku kulus Sillal konsultatsioonidele 30 tundi ja 1200 eurot, millest osa tasus ta kuludokumentide kohaselt ka sularahas.

Lisaks tellis Sild detsembris EKRE aseesimehe firmalt 320 euro eest eksperdiarvamuse valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadust muutvale eelnõule, mille riigikogu võttis üksmeelselt vastu tänavu veebruaris. Eksperdiarvamus käsitles dokumentide kohaselt maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklikke abinõusid, sealhulgas regionaalprogrammide rakendamist.

Sild ütles Postimehele, et ei tellinud nõustamist mitte erakonna aseesimehelt, vaid põllumajandust tundvalt inimeselt ja tema konsultatsioonifirmalt. Enda sõnul on ta konsultatsioone võtnud riigikogu maaelukomisjonis arutlusel olnud teemadel, et saada neist parem ettekujutus ja komisjoni töös ka paremini osaleda.

Silla hinnangul on konsultatsioonidest kasu olnud ja kulutused on seetõttu olnud põhjendatud. «Ma olen tema käest palju saanud ka sellist informatsiooni, mida me ei ole pidanud vajalikuks vormistadagi. Põllumajandusalastes küsimustes olen temaga konsulteerinud ka teistel teemadel, aga põhiliselt pidasin oluliseks selliseid asju, mida me arutame maaelukomisjonis,» ütles Sild.

Kuludokumendid näitavad sedagi, et mitmed saadikud on koolitus- või tõlketeenuse pakkujatena eelistanud oma erakonna lihtliikmeid. Näiteks sotsiaaldemokraat Marianne Mikko tellis eelmisel aastal oma erakonnakaaslase Gerd Tarandi firmalt Word Link Estonia OÜ 26,5 tundi inglise-eesti suulist tõlget. Kokku kulus tõlketeenusele 1908 eurot, millest 1700 eurot tasus Mikko kuludokumentide alusel riigikogu kantselei.

Reformierakondlased Meelis Mälberg ja Jüri Jaanson võtsid eelmisel aastal vastavalt 1850 ja 1750 euro eest inglise keele eratunde FIEna tegutsevalt Kai Veispak-Rawlingsilt, kes kuulub Reformierakonda 2013. aastast. Jaanson läbis ka neli tundi kestnud ja 100 eurot maksnud avaliku esinemise ja kõnetehnika koolituse, mille korraldas samuti FIEna tegutsev ja Reformierakonda kuuluv Elmar Trink.

Keskerakondlane Jaanus Karilaid võttis aga kokku 635 euro eest konsultatsioone juhtimisalase nõustamisega tegelevalt KaurConsult OÜ-lt, mille omanik ja juht on viimastel riigikogu valimistel Keskerakonna nimekirjas kandideerinud ja siis lühikest aega ka erakonda kuulunud René Toomse.

Kuigi koolituskulud moodustavad kuluhüvitise kogusummast vaid väikese osa, on riigikogu liikmed hakanud neid just viimase aasta jooksul usinamalt kasutama. Mullu lasid saadikud koolituskulusid hüvitada 17 989 euro eest, samas kui üle-eelmisel aastal oli see summa vaid 4778 eurot. Tõlketeenustele kulub riigikogu liikmetel veelgi vähem raha: eelmisel aastal 2401 ja üle-eelmisel aastal 2870 eurot.

Dokumentidest selgub, et paljud saadikud kasutavad kuluhüvitist muu hulgas enda keeleoskuse parandamiseks. Peale Mälbergi ja Jaansoni on keelekursusi võtnud reformierakondlased Maris Lauri ja Madis Milling, keskerakondlased Toomas Vitsut ja Oudekki Loone, EKREsse kuuluv Henn Põlluaas, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Viktoria Ladõnskaja ja vabaerakondlane Monika Haukanõmm. Valdavalt õpivad saadikud inglise keelt, kuid leidub ka neid, kes on täiendanud saksa, vene ja eesti keele oskust.

Juriidilisele nõustamisele kasutasid eelmisel aastal vastavalt 500, 500 ja 975 eurot Põlluaas, Karilaid ja Loone, kes tellisid konsultatsioone advokaadibüroolt Simson Variku Straus. Vabaerakondlane Andres Ammas sai 480 euro eest Eesti maksusüsteemi alast nõu IMG Konsultant ASilt ning keskerakondlane Andrei Novikov käis Tartu Ülikooli 460-eurosel täiendkoolitusel «Õiguslik analüüs ja argumentatsioon».

Reformierakonda kuuluv Laine Randjärv osales mullu suvel 8feh OÜ kahepäevasel koolitusel, mis läks dokumentide kohaselt maksma 150 eurot. Kodulehel reklaamib ettevõte end suhtlemise, tasakaalu ja mõtestatud elu täiendkoolituste korraldajana. Äri-, juhtimis- ja hariduskoolitusi pakkuva Partnerluse ja Innovatsiooni Instituudi koolitusel käis 165 euro eest keskerakondlane Olga Ivanova.

Koguni viiel Äripäeva koolitusel osales eelmisel aastal EKRE saadik Uno Kaskpeit. Kuludokumentide kohaselt käsitlesid kokku 1722 eurot maksnud koolitused suhtlemist konfliktsetes olukordades, nutika ajakasutuse võtteid, keelte kiiret ja tõhusat õppimist, teadvelolekut ja aega ning läbirääkimise psühholoogiat. Äripäeva koolitusel «Kuidas muuta oma kõne veenvaks ja meeldejäävaks» käis veidi enam kui 400 euro eest ka tema erakonnakaaslane Raivo Põldaru.

Nii väiksemaid kui suuremaid summasid on kuluhüvitistest läinud ka konverentsidel osalemisele. Näiteks Põldaru käis mullu 15 euro eest Vooremaa konverentsil, IRLi kuuluv Einar Vallbaum aga peaaegu 500 euro eest konverentsil «Äriplaan 2017».

Riigikogu liikmetele hüvitatakse tööga seotud kulutused kuni 30 protsendi ulatuses palgast. Eelmisel aastal oli saadikutele ette nähtud maksimaalselt 12 381 eurot, mida võis kasutada sõidukulude, esindus- ja vastuvõtukulude, side- ja postikulude, lähetuskulude, bürookulude, majutuskulude, koolituskulude ja tõlkekulude katmiseks. Kokku kulus riigikogu liikmete tööga seotud kulude hüvitamiseks 1 036 862 eurot.