Konkreetsemad pealinnast väljakolimise plaanid on vaid mõnel üksikul riigiasutusel

Foto: Corbis/Scanpix

Tallinnast väljakolimiseks on konkreetsemad plaanid seni vaid mõnel üksikul riigiasutusel, ministeeriumid peavad esitama konkreetsed plaanid mai lõpuks.

Valitsuskabinet otsustas eelmisel nädalal, et aastaks 2019 tuleb viia pealinnast välja umbes 1000 avaliku sektori töökohta, kolimine puudutab umbes 40 riigiasutust.

Mitu riigiasutust, kellel on väljaspool Tallinna töökohtade loomise kava olemas, ei kavatse paljudel juhtudel mitte liigutada töökohad pealinnast välja, vaid luua maakondadesse vastavalt vajadusele uusi töökohti.

Siseministeerium

Siseministeeriumi pressiesindaja sõnul töötab ministeeriumi valitsemisala 8000 töötajast juba praegu 59 protsenti väljaspool Tallinna. «Meie töö on üsna kohaliku iseloomuga – turvalisust ja avalikku korda ei ole võimalik pealinnast keskselt tagada, nagu ka piiri on keeruline Tallinnast valvata. Kusjuures meie töökohad paiknevad kõikides Eesti maakondades,» märkis ta.

Siseministeerium tahab tõsta piirkonnapolitsei võimekust ning  lähima paari aasta jooksul alustab maakondades ligi 40 politseikonstaablit - Ida prefektuuris kaheksa, Lõuna prefektuuris 16 ja Lääne prefektuuris 15.

Samuti suurendab siseministeerium kiirreageerimisvõimekust ja kriiside lahendamise suutlikkust kogu Eestis. Kava selle kohta on koostatud, aga siin täpsest inimeste arvust ja summadest julgeolekukaalutlustel avalikult rääkida ei saa.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusel SMIT on plaanis luua Tartusse uus arenduskeskus 15-20 töötajaga. Osaliselt leitakse uued töötajad Tartust, osaliselt liiguvad sinna töötajad Tallinnast.

Kaitseministeerium 

Kaitseministeeriumi pressiesindaja sõnul asub suurem osa ministeeriumi valitsemisala struktuuriüksustest ja ametikohtadest juba täna väljaspool pealinna, Kaitseliidu näol on ministeeriumi valitsemisala esindatud igas maakonnas. Tallinnas asub praegu umbes 40 protsenti ametikohtadest ja 15 protsenti ajateenijatest.

Asutuste Tallinnast väljaviimise plaanist on kaitseministeerium suurema osa juba ellu viinud. Vastavalt valitsuses kokkulepitule on juba Tallinnast välja viidud kaitseväe erioperatsioonide väejuhatus ning kaitseressursside ameti osad ametikohad. Praegu asub kolmandik kaitseressursside ameti töökohtadest väljaspool Tallinna. Vastavalt plaanile on 2018. aasta jooksul plaanis Tallinnast välja viia ka kaitseväe toetuse väejuhatuse mitu praegu pealinnas paiknevat struktuuriüksust.

Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium plaanib lähiaastatel luua töökohad väljaspool pealinna 42 inimesele. Järgmise aasta 1. jaanuarist alustab Tallinnast väljaspool Integratsiooni Sihtasutuses tööd 22 inimest, tuleva aasta 1. augustist Rahvakultuuri Keskuses 18 inimest ning 2019. aasta 1. märtsist 12 inimest Narva eesti keele majas.

«Kahjuks on esialgu vara öelda, kuhu need töökohad täpselt viiakse, ainsana on praegi selge, et Integratsiooni Sihtasutus ja eesti keele maja alustavad tegevust Narvas,» ütles kultuuriministeeriumi pressiesindaja.

Rahvakultuuri keskuse puhul on olnud juttu Viljandist kui võimalikust keskuse asukohast, kuid analüüs selle kohta esialgu puudub ja midagi otsustatud ei ole.

Töökohtade pealinnast väljaviimise eesmärk on, et avaliku teenuse kvaliteet säiliks, ümberkorralduste hind oleks mõistlik ning piirkonnas oleks ka võimalus leida vajalikke töötajaid.

Kultuuriministeeriumil pole analüüsi, kui palju on töökohtade pealinnast väljaviimise ühekordne kulu ja milline on tulude ja kulude pikaajaline mõju. Kultuuriministeeriumi hinnangul peaks sellise analüüsi viima riigihalduse ministri juhtimisel läbi rahandusministeerium. «Seda tuleks teha tsentraalselt ühtsetel alustel kogu valitsuse üleselt koostöös valdkonna ministeeriumite ja konkreetsete asutustega,» märkis kultuuriministeeriumi pressiesindaja.

Rahandusministeerium

Rahandusministeeriumi haldusala asutused viivad töökohad pealinnast välja loomuliku personalivoolavuse arvelt; Tallinnas töölt lahkunud inimese asemele võetakse uus inimene tööle pealinnast väljaspool.

«Rahandusministeeriumi valitsemisala asutused eelistavad kahel järgmisel aastal värvata inimesi vabanenud ametikohtadele väljastpoolt Tallinna asuvatesse harukontoritesse,» ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristina Haavala BNSile.

Loomuliku personalivoolavuse arvelt peaks tema sõnul seeläbi olema 2019. aasta märtsiks pealinnast välja viidud 110 töökohta: maksu- ja tolliametist 40, statistikaametist 50, Riigi Tugiteenuste Keskusest viis, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusest 10 ja rahandusministeeriumist viis töökohta.

«Harukontori laiendamise lahendust saavad kasutada näiteks statistikaamet ja Riigi Tugiteenuste Keskus, kellel on kontorid lisaks Tallinnale veel Tartus ja Viljandis,» sõnas Haavala.

«Maksu- ja tolliamet saab vabanenud töökohtadele võtta tööle inimesi üle Eesti asuvatesse büroodesse. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus jätkab töötajate tööle võtmist samuti üle Eesti,» lisas ta.