Umbes 15 protsenti politsei- ja piirivalveameti lennusalga kopterite lendudest on seotud kaitseväe ja eeskätt NATO õhuturbemissiooniga, kaitseminister Margus Tsahkna ei toeta nende kulude katmist kaitse-eelarvest.
Tsahkna ei taha kaitseväega seotud PPA lennukulusid kaitse-eelarvest katta
«Eesti julgeoleku tagamine nõuab paljude riigiasutuste pingutusi. See on ilmne ka konkreetsetes poliitikavaldkondades, nagu liitlaste kohaloleku toetamine ja NATO õhuturbeoperatsiooni läbiviimine,» ütles Tsahkna BNSile.
Kaitseminister lisas, et Eesti kaitse eeldab toimivaid maanteid, raudteid ja sadamaid, tõhusat korrakaitset ja vastuluuret ning paljut muud, mis kuulub väljapoole kaitseministeeriumi valitsemisala. See ongi Tsahkna sõnul riigikaitse laia käsitluse mõte ja sinna liigitub ka politsei- ja piirivalvemeti teostatav otsingu- ja päästetööde (SAR) võime.
«Toetame täielikult siseministeeriumi püüdlusi jätkusuutliku SAR-võime arendamisel, kuid selle vajalikkus õhuturbeoperatsiooni teostamiseks ei tähenda, et automaatselt on tegemist kaitse-eelarvesse kuuluva teemaga. Samamoodi ei kuulu kaitse-eelarvesse ka teised riigi kaitse seisukohalt olulised tegevused raudteede hooldusest ühiskondliku sidususe suurendamiseni,» sõnas Tsahkna.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri sõnul pakub ameti lennusalk praegu kopteriteenust kogu riigile. «Veerandi kopteri lennutundidest moodustavad meditsiinilennud ning hinnanguliselt 15 protsenti on kaitseväega seotud lennud, sealhulgas valmisoleku tagamine NATO õhuturbe missioonidele,» ütles Vaher.
Praegu lennusalga kasutuses olevate kolme AW139 tüüpi kopteritega on Vaheri sõnul hooldustsükleid arvestades võimalik ööpäevaringses valmisolekus hoida üht kopterit ning see ei ole riigi kõigi vajaduste katmiseks piisav. Vaher tõi näiteks olukorra, kui ametil on vaja kopterit kasutada maastikul kadunud inimese otsimiseks, kuid samal ajal tuleks teha ka meditsiinilend või tagada kopteri valmisolek NATO hävitajate lennuks.