Sisekaitseakadeemia Narva kolimise asemel tehakse sinna kolledž

Selline võib hakata välja nägema sisekaitseakadeemia Narva kolledž. Foto: Sisekaitseakadeemia

Valitsus otsustas tänasel kabinetiistungil, et sisekaitseakadeemiat Narva ei kolita. Selle asemel tuleb piirilinna kolledž, kus hakatakse koolitama nii kadette kui ametnikke.  

Ühtlasi tähendab tänane otsus seda, et akadeemia praegused õppekompleksid Tallinnas, Väike-Maarjas ja Paikusel säilivad. Valitsuse eesmärk on SKA arendusprojekt Narvas viia lõpule 2019. aastal.

«Valitsuse jaoks on oluline, et sisekaitseakadeemia kolledži Narva rajamisel võidaks sellest mitte ainult siseturvalisuse valdkond mitmekesisema väljaõppekeskkonna näol, vaid ka kohalik kogukond. Rajades Narva kolledži, annab see positiivse signaali, et valitsus väärtustab Ida-Virumaa arengut ning peab sealset elukeskkonda sama oluliseks kui kõikjal mujal Eestis,» ütles peaminister Jüri Ratas.

Selline võib hakata välja nägema sisekaitseakadeemia Narva kolledž. Pilt: sisekaitseakadeemia. Foto: Sisekaitseakadeemia

Katri Raik: kolleegid plaksutasid

Sisekaitsekadeemia rektori Katri Raiki sõnul plaksutasid tema kolleegid ja kadetid rõõmustavalt selle peale, et leiti selline lahendus. «See toetab sisekaitseakadeemia seniseid arenguid, ei remondi meid katki, ja ma loodan, et sellest tuleb kasu Narva linnale. Samuti loodan, et kolledžiga koos tuleb linna ujula ja lasketiir, millest praegu väga selgelt ei räägita,» ütles Raik Postimehele.

Raik peab äärmiselt optimistlikuks kava, et kolledž hakkaks tööle juba kahe aasta pärast, kuna see nõuab maa omandamist, detailplaneeringu tegemist, samuti tuleb ehitada akadeemia hoone, mis sisaldab juba ka ühiselamut.

«Sisekaitseakadeemia Narva kolledž tuleb TÜ kolledžist teistmoodi. Seal pole tervet õppekava, seal on mitme õppekava erinevad osad - valdavalt siiski praktika, aga natuke ka tolli ja piirivalveõpet. Võib öelda, et maht on 75 inimest, kes seal pidevalt toimetavad ja neile lisaks 20 õppejõudu-töötajat,» ütles Raik.

Reinsalu: otsus suurendab riigi kohalolekut Narvas

Sisekaitseakadeemia (SKA) Narva kolimist pooldanud justiitsminister Urmas Reinsalu ütles kommentaariks, et valitsuse otsus on põhimõtteline suurendamaks Eesti riigi kohalolekut Narvas. «Selle otsusega saame tegeliku turvalisuse kasvu piirkonnas juba kahe aasta pärast, selle otsuse järel hakkab Narvas pidevalt paiknema 150 kadetti ja politseinikku,» ütles Reinsalu.

«Tahan rõhutada, et Ida-Virumaale kolimine ei ole julgeolekurisk, Narva on Eesti osa ja tänase otsusega suurendame oluliselt riigi kohalolu Ida-Virumaal. See samm tõkestab Venemaa mõjutustegevust,» ütles ta.

Justiitsministri sõnul ei ole Ida-Virumaa Eesti riigi jaoks ääremaa, mida riik on unustanud. «Narva on Eesti linn. Me panustame reaalselt ja tänane otsus näitab, et me suudame ka sisejulgeoleku valdkonnas Ida-Virumaad tugevdada,» ütles ta.

Kolimisvastaste leeri esindanud siseminister Andres Anvelti sõnul toetab sisekaitseakadeemia Narva kolledži rajamine SKA seniseid arengusuundi, andes kadettidele ja ametnikele uusi praktika- ja väljaõppe võimalusi ning tõhustades sisekaitseõpet Ida-Virumaa gümnaasiumites.

«Samal ajal arvestab tänane otsus ka politsei- ja piirivalveameti vajadustega, milleks on kiirreageerimisvõimekuse tõstmine, uute harjutamisvõimaluste loomine ja piirivalvurite elamistingimuste parandamine,» selgitas siseminister. SKA Narva kolledžis hakatakse korraldama kadettide väljaõpet ja praktikat, ametnike täiendõpet ja sisekaitselist eelkoolitust.

«Kolledži loomine suurendab märgiliselt Eesti riigi kohalolekut Ida-Virumaal, aitab parandada avalikku korda ja tõsta turvalisust. Kadetid patrullivad reaalselt linnatänavatel, töötavad piiripunktides ja tollis ning löövad kaasa kohalike päästekomandode ja Viru vangla töös,» sõnas Anvelt.

Uus kolledž saab olema Eestis ainulaadne, kuna see ühendab kõikide sisekaitse erialade praktikad ja kadetid. Majutuskohad luuakse umbes 160 inimesele, sealhulgas väljaõppel olevatele kadettidele, kiirreageerijale ja piirivalvuritele.

Kolledži rajamine jääb suurusjärku alla 10 miljoni euro

Anvelt ütles Postimehele, et aastas hakkab Narva kolledžist läbi käima umbes 400 kadetti. Lisaks sellele hakkab täiendõppe raames Narva kolledžist aastas läbi käima kuni 2000 inimest ja eelkoolituse raames 200 inimest.

Kolledži asukoht ei ole veel kindel, ühe võimaliku asukohana näeb Anvelt Kerese tänaval asuvat riigile kuuluvat kinnistut.

Narva kolledži rajamise võimalikuks maksumus ei ole veel selge, see selgub lähimate nädalate jooksul. Anvelti sõnul jääb kolledži rajamise maksumuse suurusjärk alla 10 miljoni euro.

Siseminister kinnitas, et valitsus langetas otsuse konsensuslikult. «Nii palju kui mina olen erinevate valitsuste liige olnud, on kõik asjad olnud konsensuslikud, teistmoodi need asjad läbi ei läheks,» lausus Anvelt ja lisas, et valitsus otsustas sellise lahenduse kasuks mitme argumendi põhjal.

«Argument oli see, et mis on riigi rahalised võimalused reaalselt. Argument oli ka see, mis on regionaalpoliitiline suund ja argument oli ka see, et sisekaitseline haridus peab olema kindlasti jätkusuutlik. Kui kadetid käivad Narvas praktikal ja väljaõppel, siis tuleb sinna teha ka praktiline baas. Mul on isegi pilt silme ees olemas, milline saab olema Narvas hoonestus, seal saab olema üks väga korralik sisejulgeolekukeskus,» selgitas Anvelt.

Siseminister märkis, et politsei ja piirivalve põhiline väljaõpe jääb Paikusele ja  kõrgharidust antakse jätkuvalt Tallinnas. Narvas saavad olema piiriga seotud moodulid.

«Juba praegu käib 200-300 kadetti aastas Narvas praktikal, saamaks ka erialast praktikat natuke teises olustikus, kuis seda on Pärnu, Tartu või Viljandi. Narva eripära on kindlasti vajalik kadettidele selleks, et mõista, milline saab olema nende töö tulevikus. Kindlasti on oluline ka keeleline väljaõpe, Eestis peavad politseinikud ja piirvalvurid olema kindlasti mitmekeelsed. Narva põhiline erinevus ongi see, et kui Paikusel imiteeritakse piiri, siis Narvas on olemas reaalne piir,» lausus Anvelt ja lisas, et piiril töötavate inimeste jaoks on raske leida paremat väljaõppekohta.