Politsei- ja piirivalveamet (PPA) peab võimalikuks hakata kasutama kiiruskaameraid ka autojuhtide kõrvaliste tegevuste, nagu näiteks roolis mobiiltelefoni kasutamine, fikseerimiseks.
Kiiruskaamerad võivad hakata fikseerima ka juhtide mobiiltelefoni kasutamist (7)
«Hetkel pole see seadusega võimalik. Aga kuna järjest rohkem järelevalvet liigub tehnilistesse seadmetesse, siis on see lähituleviku teema ja saab kunagi olema,» ütles PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe maanteeameti pressikonverentsil.
Tikerpe sõnul Saksamaal juba kasutatakse kiiruskaamerate tehtud fotodelt saadud infot karistuste määramisel, näiteks kui inimene on ületanud kiirust ning samal ajal pole kinnitanud turvavööd või on rääkinud roolis mobiiltelefoniga, siis saab ta ka selle eest karistada.
Praegu on Tikerpe sõnul Eestis kasutusel teleobjektiiviga fotoaparaadid ja ametnikud on saanud ka vastavad koolitused nende kasutamiseks. «Selles mõttes on meil piisavalt seadmeid ja võimekust, et neid rikkumisi fikseerida,» lisas ta.
Maanteeamet on käivitanud ennetuskampaania «Kui juhid, siis juhi», mille eesmärk on liiklejatele meelde tuletada, kui ohtlikud on kõrvalised tegevused autoroolis. Kampaania lõppeb järgmisel kolmapäeval, 5. aprillil maanteeameti ning politsei- ja piirivalveameti koostöös korraldatava üleriigilise mobiilivaba päevaga, kui kõiki liiklejaid kutsutakse üles andma lubadust liikluses telefoniga mitte tegeleda.
Kõrvaliste tegevuste tõttu juhtub uuringu «Tähelepanematus kui turvarisk liikluses» andmetel Eestis iga päev keskmiselt 2,1 liiklusõnnetust. Lisaks sattus mullu 33 protsenti juhtidest tähelepanu hajumise tagajärjel ohtlikesse olukordadesse – kaldus oma sõidurealt kõrvale, ei märganud foori või liiklusmärki, äkkpidurdas, et eessõitjale mitte sisse sõita, eksis teelt, ei märganud jalakäijat või jalgratturit.
«Andmed põhinevad sellel, kes ise tunnistasid, et nad mobiiltelefoni kasutasid ja seejärel õnnetusse sattusid,» selgitas maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Kerli Tallo.
Tema sõnul on see aga pigem erand, et telefoni kasutamist roolis tunnistatakse. «Kõrvaliste tegevuste tõttu juhtunud liiklusõnnetuste arv on tõenäoliselt tegelikkuses palju suurem,» arvas ta.
Täpne statistika puudub
Talloga nõustunud Tikerpe sõnul tunnistavad seda tõesti väga vähesed inimesed ning paikapidav statistika selle kohta, kui palju ikkagi liiklusõnnetusi näiteks mobiiltelefoni kasutamise tõttu juhtub, puudub. Küll meenutas ta aga hiljutist juhtumit, kui buss lastega teelt välja sõitis ja seda just põhjusel, et juhi tähelepanu ei olnud teele suunatud. «Juht tunnistas, et tõstis parajasti mingit mänguasja üles ega jälginud teed. Õnneks oli see õnnelik õnnetus ja buss jäi püsti.»
Uuringu järgi kasutab 71 protsenti juhtidest mõnikord või sageli autoroolis mobiiltelefoni ning enamasti teevad seda 25–49-aastased mehed.
Tallo viitas ka rahvusvahelistele uuringutele, mille järgi väheneb sõidu ajal mobiiltelefoni kasutava juhi nägemisväli umbes 50 protsendi ulatuses. Seda ka juhul, kui kasutatakse käed-vaba süsteemi. «Piltlikult öeldes sõidab juht siis justkui tunnelis,» märkis ta.
Tikerpe sõnul ei saa statistika puudumise tõttu kindlalt öelda, et nutiseadmetest on liikluses vaenlane number üks saanud, kuid kindlasti on kõrvalised tegevused suur probleem ja sel põhjusel on juhtunud ka traagilisi õnnetusi.
Talle meenus üks varasem õnnetus jalakäijaga, kes rääkis teed ületades parajasti mobiiltelefoniga, kuid vaatas vaid ühele poole. «Teiselt poolt tulnud sõidukit ta ei märganud ja kahjuks jäi see tema viimaseks kõneks,» tõdes Tikerpe.
PPA registreeris 2015. aastal ligi 1500 ja 2016. aastal ligi 1400 liiklusrikkumist, milleks olid kõrvalised tegevused autoroolis, peamiselt mobiiltelefoni kasutamine. Eilse seisuga on sel aastal selliseid rikkumisi registreeritud pea viissada.
Seaduse kohaselt on juhil keelatud tegeleda autoroolis toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita või hoida sõiduki liikumise ajal telefoni käes.