Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Veebilehed ahvatlevad kurjategijaid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Panthermedia/ Frank Peters

Küberrünnak võib häirida nii netipanga kasutamist, uudiste lugemist kui ka sotsiaalmeedia kasutamist, mis annab kinnitust, et ühiskonna toimimine sõltub suuresti küberturvalisusest ning selle nõrkus võib kaasa tuua raskeid tagajärgi.

Möödunud aastal tehti Eestis rekordilised 9135 küberründekatset, reaalne kahju kas süsteemi tõrke või infokaona esines neist 2248 puhul, selgus eile avaldatud Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) küberturvalisuse aastaraamatust.

Põhjuseks olid nii seadmerikked ja inimlikud eksimused kui ka pahatahtlikud kavatsused. Lisaks esines 348 kõrge prioriteediga intsidenti, mis mõjutasid riigile olulise teenuse või lehe toimimist (elektrikatkestus, pangateenused), kuid ühtki inimelu ohustavat kriitilist juhtumit ei olnud. Enim oli tegu pahavara levitamise, robotvõrku kaaperdatud seadmete (botnet), õngitsuslehtede ja lunavaraga seotud juhtumitega.

Tagasi üles