Kõrghooaeg tulemas: üha soojemad ilmad toovad maastikupõlengute kasvu

Teisipäevane kulupõleng Viljandimaal Kolga-Jaanis. Foto: Marko Saarm / Sakala

Nädalavahetuseks lubab ilmateenistus 16 soojakraadi. Üha kevadisemad ilmad toovad samuti päästjatele tööd juurde, sest sagenevad väljakutsed maastikupõlengutega. Kulupõlengutes on varasematel aastatel hukkunud inimesi ning tuleroaks jäänud mitmeid kodusid. 

Tavapärane on see, et tehakse lõket, aga ei täideta sealjuures tuleohutusnõudeid ning ühel hetkel läheb lõke käest ära ning kulu põlema. Kuival ajal saavad nii mõnedki maastikutulekahjud alguse näiteks autoaknast suitsukoni välja viskamisest. 

Põhja päästekeskuse pressiesindaja Indrek Hirs märkis, et kui eelmisel nädalal oli kulupõlenguid mõni üksik, siis eile hommikust kuni tänaseni on neid Põhja regioonis registreeritud kümmekond. Nendest kõige suurem oli Hirsi sõnul täna keskpäeva paiku kulupõleng Pirital, kus päästjatel tuli kustutada ligikaudu kaks hektarit põlevat kulu. 

Kõige enam on päästjatel olnud tööd Ida- ja Lääne-Virumaal, kus alates eelmise nädala algusest on registreeritud 22 kulupõlengut. Nendest ühel juhul üritas  mees enne päästjate saabumist ise tuld kustuda, kuid sai vingumürgituse ja vajas meedikute abi. 

Põlengud suurtel aladel

Maastikupõlengud on viimastel päevadel suurenenud samuti Lõuna-Eestis. Lõuna päästekeskuse pressiesindaja Marek Kiik märkis, et Lõuna regioonis on kevade algusest registreeritud kulupõlenguid kokku üksteist. Näiteks teisipäeva pärastlõunal kella 16.23 ajal süttis Tartumaal Nõo vallas Tõravere alevikus tuulise ilmaga lõkke tegemisest 1,5 hektarit kulu ning põleng ohustas paarikümne meetri kaugusel asuvat metsa.

Mõni hetk hiljem teatati aga häirekeskusele tulekahjust Viljandimaal Kolga-Jaani alevikus, kus põles 1,3 hektari ulatuses kulu ja kuusehekk. Esialgsetel andmetele põhjustas tulekahju kahe poisi lahtise tulega mängimine. 

Kulupõleng Kolga-Jaanis. Foto: Lõuna päästekeskus

Kevad toob Lääne päästekeskuse pressiesindaja Kristi Kaisi kinnitusel väljakutsete arvu suurenemise ja seda igal aastal. Nii kui ilusad ilmad käes, läheb tema  sõnul pääste mõistes maastikupõlengute periood lahti. Lääne päästekeskusel on alates 20. märtsist tulnud tegeleda kuue maastikutulekahjuga, millest kahe sündmuse puhul oli tegemist järelevalveta lõkkega, ühe puhul põlesid silorullid ja sealt edasi läks kulu põlema. Kõige suurem kulupõleng oli Lääne regioonis Saaremaal 23. märtsil, kui põles umbes viis hektarit kulu. 

Tuleohutusnõuete eiramine on raskematel juhtudel karistatav rahalise trahviga kuni 1200 eurot. Lõkke tegemisel tuleb ohutuse tagamiseks lõkkease piirata mittesüttiva pinnasega, hoida käepärast esmased kustutusvahendid ning valvata, et tuli lõkkeasemelt kaugemale ei leviks. Lõkke põletamisel tuleb arvestada tuulega ning lõke peab olema kaugemal metsast ja hoonetest.