Midfield sai vaidluses Keskerakonnaga tagasilöögi

Keskerakonna kontor Toom-Rüütli tänaval. Foto: Mihkel Maripuu

Keskerakonna väljastatud garantiikirju omava reklaamiärimehe Paavo Pettai firma Midfield peab kohtulahingut, et hoida aresti all Keskerakonnale kuuluvat Toompea kinnistut, samas sai ta riigikohtus esimese tagasilöögi, kui hüpoteegi seadmine veel ei jõustunud.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu nõukogu edastas mullu 14. septembril Harju maakohtule OÜ Midfield taotluse hagi tagamiseks vahekohtumenetluses. Päev varem esitas Midfield arbitraažikohtusse hagiavalduse Keskerakonna vastu rahalises nõudes, millega koos esitas hageja taotluse tagada hagi ja seada Keskerakonnale Toompeal kuuluvale kolmele korteriomandile kohtulik hüpoteek.

Midfield avaldas, et praegusel juhul on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, sest hageja põhinõue on väga suur, kostja on mittetulundusühing, mistõttu ei tegele ta äritegevusega ja ainsateks tuluallikateks on liikmemaksud, toetus riigieelarvest ja annetused. «Kostja likviidsus on väga nõrk. Nimetatud korteriomandid on vastavalt kostja 2015. aasta majandusaasta aruandele kostja ainus materiaalne põhivara. Kui kostja võõrandab oma kinnistud, ei jää kostjale alles vara, mille arvel oleks võimalik täita tulevikus tehtavat kohtuotsust. Seega on kohtuliku hüpoteegi seadmine ainus efektiivne tagamise abinõu,» teatas Midfield kohtule.

Mullu 15. septembril rahuldaski Harju maakohus oma määrusega hageja taotluse ja seadis kohtulikud hüpoteegid Keskerakonna korteriomanditele. Sealjuures ei arvestanud kohus Keskerakonna väidetega, et Midfieldi hagi erakonna vastu on perspektiivitu.

Kuigi Keskerakond vaidlustas maakohtu määruse Tallinna ringkonnakohtus, jättis ka teise astme kohus hüpoteegi seadmise Toompea kinnistule jõusse. Seejärel pöördus Keskerakond riigikohtusse, kus sai esimese osavõidu. Nimelt leidis kõrgeim kohtuaste oma kolmapäevases lahendis, et Tallinna ringkonnakohtu 24. oktoobri määrus tuleb tühistada ning saata kaasus samale kohtuastmele uueks arutamiseks.

«Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus kõigepealt kontrollima, kas pooled on sõlminud vahekohtu kokkuleppe. Juhul kui see hagi tagamise eeldus esineb, peab ringkonnakohus oma määruses põhjendama, kas hageja esitatud asjaolude tõendatuks lugemise korral oleks võimalik hagi rahuldada. Hageja nõue tuleb lugeda õiguslikult perspektiivituks juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel,» selgitas riigikohus oma kolmapäevases lahendis.

Kolleegium lisas, et kohtute seisukoht vahekohtule esitatud hagiavalduse õigusliku perspektiivikuse kohta ei ole käsitatav juhisena vahekohtule, vaid sellel on tähendus kitsalt hagi tagamise kontekstis. Ühtlasi leidis kolleegium, et ka hagi tagamisel peab kohus hagi tagamise menetluses kontrollima, kas hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud on põhistatud.