Maavalitsuste kaotamine käib uitmõtete järgi

Maavalitsuste alla kuulunud perekonnaseisuametid annavad välja sünni- ja surmatunnistusi. Foto: Peeter Langovits

Kes paneb paari, kes kirjutab üles lapse sünni, kes annab välja viimse tunnistuse, kes peab kõne Eesti riigi 100. sünnipäeval – ehk mis juhtub 1. jaanuaril 2018, kui maavalitsustes on tuled kustunud?

Kahe valitsuse haldus- ja riigireformi tõmbetuultes pole üheksa kuud enne kella kukkumist neile lihtsatele, elulistele küsimustele selgeid vastuseid. Ei ole ei seadust ega detailideni kokku lepitud korda, kuidas ja kellele senised maavalitsuste tegemised üle anda. Ei ole ka enamikke valdu ja linnu sellisel kujul, nagu nad pärast liitumisi ja liitmisi ning sügisesi valimisi olema saavad. Nii segast aega Eesti halduselus ei ole pärast 1992. aastat olnud.

«Maavanemad on kõik erinevatest erakondadest – kes koalitsioonierakonnast, kes opositsioonierakonnast –, aga ühine arvamus on, et Korbi (Keskerakonda kuuluv riigihalduse minister Mihhail Korb – toim) eelnõu on hetkel paras pusserdis, sest selle ettevalmistamiseks pole olnud piisavalt aega,» oli maavanemate eestkõneleja, Põlva maavanem Igor Taro (IRL) kriitiline.