Pärnu haigla juhatuse tegevust kritiseerinud töörühma aruanne soovitas muuhulgas vaadelda ka haiglajuhtide välislähetusi. Postimees tegi haiglale päringu ja selgus, et juhatuse liige Veiko Vahula ööbis tööreisidel ka viietärnihotellides.
Haiglajuht ööbis viietärnihotellides (6)
Vahula käis 2014. aasta augusti lõpus ja septembri algul Barcelonas neljapäevasel Euroopa Kardioloogide Seltsi kongressil, aasta hiljem osales ta suve lõpus kardioloogide seltsi kongressil Londonis.
Barcelonas viibis ta neli ööd viietärnihotellis Grand Hotel Central, Londonis aga sama kõrgest klassist Rosewoodis. Kui broneerida endale näiteks tänavu samadeks kuupäevadeks ööbimine Londoni Rosewoodi hotellis, maksab kõige odavam tuba eilse seisuga 588 eurot öö ehk 2352 eurot nelja öö eest. Ööbimine Barcelona Grand Hotel Centralis maksaks aga 355 eurot öö ehk kokku 1420 eurot nelja öö eest.
Londoni Rosewood asub otse linna südames, Covent Gardeni ja Oxford Streeti lähistel. Ka Barcelona hotell õigustab oma nime, jäädes lühikese jalutuskäigu kaugusele linna kärarikkast peaväljakust.
Luksus ja hea teenindus
Ehkki hotellid on väga kallid, kompenseeris haigla Vahula ööbimise Rosewoodis 200 euro ulatuses ühe öö eest ning Barcelonas 150 euro ulatuses öö eest. Küsisin Vahulalt, miks just sellised hotellid.
«Hotellikulude katmisel oleme lähtunud mitte hotelli tärnide arvust, vaid rahalisest kohustusest, mille kandmine haigla eelarvest oleks põhjendatud, arvestades konkreetse lähetuse eripära ja sihtkohta,» teatas ta kirjalikes vastustes.
«Euroopa kardioloogide kongressidel on igal aastal suurusjärgus 27 000 – 31 000 osalejat, seetõttu juhtub igas kongressi toimumise linnas alati see, mis Pärnus Weekend Festivali ajal – majutuse hinnad võivad isegi mitmekordistuda.»
Niisiis leidis haigla juhatus Vahula teatel, et sellises olukorras kannab haigla Barcelona hotellikulust 150 eurot ja Londonis 200 eurot öö eest.
«Nii olen ka toimetanud, tasudes piirmäära ületavad hotellikulud ise,» lisas ta. «Lisaks olen nimetatud lähetustel võtnud omavastutuseks ka kõik muud lähetusega seotud kulud peale hotelli ja lennupiletite. Tehniliselt toimus see nii, et kandsin kõik lähetusega seotud kulud isikliku krediitkaardiga ning pärast lähetuse toimumist kompenseeriti mulle haigla poolt kulud kokkulepitud piirmääras.»
Postimehe päringu vastuse kohaselt maksti Vahulale siiski mõlemal juhul ka päevaraha, mis on 32 eurot päev.
Barcelona ja Londoni viietärnihotellid on oma luksuslikkuse poolest hoopis midagi muud kui mõnelegi eestlasele tuttavad Egiptuse või Türgi kuurortide viietärnihotellid, sest siin käib jutt rikastest äriklientidest. Eestis on vaid kuus viietärnihotelli, neist viis asuvad Tallinnas. Ühe erandiga on need kõik üsna väikese tubade hulgaga.
Nagu ütleb üks hotelliäris tegev anonüümsust palunud ettevõtja, on viietärnihotelli klient inimene, kes armastab luksust ja head teenindust. «Viietärnihotellile kehtivad kõrgendatud teenindusnõuded, seal peab olema näiteks ööpäevaringne toateenindus,» lausus ta.
Eelkõige eristab viietärnihotelli neljatärnimajutusest siiski luksuslikum eksterjöör ja interjöör – siin ei saa olla odavaid lahendusi. Tavakliendi jaoks pole ilmselt erilist vahet, kas toasussid saab tellimisel või on sussid ja hommikumantel hinna sees, nagu on viietärnihotelli kliendile ette nähtud. Siin on detailid olulised.
Nagu kinnitas Postimehe hotelliäris tegutsev allikas, ei peeta viietärnihotellides ööbimist euroopalikke käitumisnorme järgivatele ametnikele üldiselt kohaseks. «Pigem kasutavad viietärnihotelle tipp-poliitikud,» lausus ta.
Postimees küsis Pärnu haiglalt andmed juhatuse liikmete lähetuste kohta alates aastast 2014 kuni läinud aasta lõpuni. Vahula käis 2015. aastal veel ühel lühilähetusel Londonis, aga enim päevi on välismaal viibinud juhatuse esimees Urmas Sule. Eelmisel aastal oli tal neli välislähetust, neist kolmel korral tasus haigla ise ning ühel korral Euroopa Liidu institutsioonid seoses tutvumisega Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni tööga. Sule ei ole tärnikategooriate suhtes kuigi valiv – haigla kinni makstud lähetuste hotellid olid valdavalt neljatärniöömajad, ühel juhul isegi kolmetärnihotell.
Hoiduvad sponsoritest
Sule tutvus kolm päeva Norra esmatasandi tervishoiusüsteemiga ja käis koolitusel Pariisi lähistel Fontainebleaus. Kahest moodulist koosnenud koolitus toimus mullu jaanuaris ja mais ning kestis kokku kaks nädalat. Esimese koolituse ööbimine neljatärnihotellis maksis alla 150 euro ja teine alla 140 euro öö. Sulele maksti tavapärast päevaraha.
Loo autor juhib siiski lugeja tähelepanu sellele, et käesolevas loos saab lähtuda üksnes haigla enda koostatud päringu vastusest – veebist oli võimalik kontrollida vaid hotelli olemasolu, selle hindu ja koolituse või konverentsi toimumise aega.
Ühele veale päringu vastuses juhtis tähelepanu ka Vahula ise: nii ööbis ta enda sõnul Barcelona viietärnihotellis neli ööd hinnaga 150 eurot öö, aga ametliku päringu vastus näitas kolme ööbimist, mis teeb maksumuseks 200 eurot öö. Vahula hilisema täpsustuse kohaselt olid tema andmed siiski õiged.
Nii Sule kui ka Vahula teatel pole nad kumbki käinud Postimehe päritud ajavahemikul ravimifirmade kinnimakstud välislähetustel. Vahula kinnitusel oleks tal eriarstina iseenesest võimalik hoida maksumaksja raha kokku, taotledes täiesti seaduslikult koolitustoetust mõnelt ravimi- või meditsiinitehnoloogia tööstuse esindajalt.
«Selline sponsorabi tekitaks vältimatult võimaluse kahtlustuseks kui mitte lausa korruptsioonis, siis vähemalt huvide konfliktis või niinimetatud JOKK-skeemis,» tunnistas ta. «Seetõttu oleme leidnud, et õigem on juhatuse liikmete lähetustel hoiduda mistahes sponsorabist ning katta need kulud haigla eelarvest.»