Haigekassa juht petuskandaalist: meedia täitis oma ülesande

Haigekassa juht Tanel Ross. Foto: Mihkel Maripuu

Kõigepealt peab uurimine pettuse kindlaks tegema, ütles haigekassa juht Tanel Ross hiljaaegu avalikuks tulnud võltsarvete skeemi kommenteerides, kuid pidas siiski kogu lugu kahetsusväärseks. Spekulatsiooni, et pettusega võib seotud olla mõni haigekassa töötaja, lükkas ta kategooriliselt ümber, nimetades seda koguni absurdseks. 

ETV saade «Pealtnägija» paljastas petuskeemi, kus heausklikud inimesed soetasid digiretseptide alusel abivahendeid, aga müügifirmad lasid haigekassal maksta kinni kallima toote hinna, mitte tegelikult müüdud toote oma. Nii kasseeriti patsientide pealt nende teadmata alusetult hinnanguliselt sadu tuhandeid eurosid.

Võltsarveid on arvatavasti esitatud 2013. aastast ning sellega on seotud suured meditsiinitarvikute firmad AS Gadox ja Tervise Abi OÜ. Viimase suhtes alustas keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo kriminaalmenetlust.

Täna teatas «Pealtnägija» oma Facebooki lehel, et sama skeemi on kasutanud veel kolmaski meditsiiniettevõte – Jalakabinet. Mariliis rääkis «Aktuaalsele kaamerale», et ta ostis firmast Jalakabinet endale põlvetoe, mille eest ta maksis tänu retseptile umbes kümme eurot. Paki peal oli täishinnaks märgitud 28 eurot. Nüüd aga vaatas Mariliis järele, et haigekassale deklareeris Jalakabinet 105-eurose kohaldatava põlvetoe.

«Aktuaalne kaamera» võttis ühendust Jalakabinet OÜ juhatuse liikme Toomas Luntsiga, kes aga väitis, et tegemist on siiski kohaldatava tootega ning karbi peal olev hinnaetikett oli lihtsalt vale ja eksitav.

Sotsiaalministeerium teatas, et täiendavate asjaolude ilmnemise tõttu kutsus tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kes on ka haigekassa nõukogu esimees, järgmiseks teisipäevaks kokku nõukogu erakorralise koosoleku.

««Pealtnägija» täitis antud juhul täielikult oma ülesande. See ongi meedia ülesanne – anda informatsiooni –, ja siis me saame selle põhjal tegutseda.»

Kuidas haigekassa seda ei märganud? Kas pettusega võis olla seotud mõni haigekassa töötaja või on probleem puudulikus järelevalves? Neile küsimustele vastab haigekassa juht Tanel Ross.

Kas te kuulsite lepingupartnerite väidetavast pettusest alles «Pealtnägija» saates või olite mingisugusest sahkerdamisest teadlik juba varem?

Nii teravalt kerkis see küsimus tõepoolest üles «Pealtnägija» saates. Kui ikkagi on tegemist, ma rõhutan, kui on tegemist kuritegeliku pettusega ja kindlustuspettusega, siis sageli sellised kanalid ongi kõige olulisemad allikad, kust need pettused välja tulevad. Teisalt oleme muidugi seda meditsiiniseadmete valdkonda, mis on väike, aga kiiresti kasvav, ka regulaarselt kontrollinud. Meil lõppes just paar nädalat enne «Pealtnägija» saadet teise järelkontrolli analüüs. Ma usun, et sealsetest järeldustest, mis ka kohe juhatusele esitatakse, oleks nagunii midagi sellist välja tulnud, mis oleks sundinud meid tähelepanu pöörama ka neile küsimustele, mis «Pealtnägijas» välja tulid. Ent «Pealtnägija» täitis antud juhul täielikult oma ülesande. See ongi meedia ülesanne – anda informatsiooni –, ja siis me saame selle põhjal tegutseda.

Te ütlesite, et nii teravalt kerkis see küsimus üles «Pealtnägijas». See tähendab, et küsimus oli siiski juba varem üleval?

Ma ei oska seda praegu nii kommenteerida, et kui teravalt, aga loomulikult igasuguse kindlustushüvitise kasutamise ja regulaarse kontrolli puhul tuleb üles aeg-ajalt küsimusi, mis vajavad täiendavat tähelepanu. Ehk oleksime pidanud veelgi varem lepingute tingimusi uuendama, et meil oleks enam õigusi lepingute täitmise jälgimisel ja võimalik vaadata täpsemalt seda, milliseid ortoose on välja kirjutatud. Aga see on praegu lihtsalt spekulatsioon. Fakt on, et see küsimus tuli nüüd väga teravalt üles ja sellega on vaja tegeleda.

Kuidas ikkagi sellised väidetavad pettused läbi said minna? Seda enam, et Gadoxi klient saatis juba ammu haigekassale otsese vihje, et väljastatud meditsiinitarvik ja selle kompenseerimiseks esitatud arve ei ole vastavuses. Kas haigekassas oli kaasosalisi või on sisekontroll nõrk?

Ma lükkan nüüd mõlemad väited kategooriliselt tagasi. Kummalgi väitel ei ole mingisugust alust, see on kohe päris selge. Mis puudutab seda ühte juhtumit, millele «Pealtnägija» viitas (tähelepaneliku kodaniku pöördumine - toim), siis selle me kindlasti menetlesime tolle hetke teadmisega põhjalikult läbi. Mis puutub aga arvamustesse, et antud juhul on mingisugunegi seotus minu kolleegidega, siis selle lükkan ma kategooriliselt tagasi. Sel puudub igasugune alus. See väide on minu jaoks absurdne. Nagu kinnitas ka eile tervise- ja tööminister, haigekassa nõukogu esimees (Jevgeni Ossinovski - toim), siis igasuguste pettuste suhtes on meil kindlasti nulltolerants.

Aga kuidas te ikkagi sisekontrolli tegevust kommenteerite? Saatest selgus, et Tervise Abi OÜ puhul jäi juba mõni aasta tagasi silma kallite eritellimusega abivahendite suur osakaal. Väidetavad pettused said alguse juba 2013. aastal ja toimusid veel hiljaaegu. Kuidas haigekassa sellele jälile ei jõudnud ja ajakirjanikud jõudsid?

Ma rõhutan veel, et sellele, kas tegemist on pettusega ja kui kaua see pettus kestnud on, peab täpse vastuse andma uurimine. Me ei ole õiguskaitseorgan ja kui tegemist on pettusega, siis peavad sekkuma õiguskaitseorganid, nagu nüüd ongi meie avalduse alusel tehtud. See uurimine on oluline ja tegime selleks politseiga ka igakülgset koostööd. Samas julgen kinnitada, et meie fikseeritud, rutiinsed ja regulaarsed kontrollimehhanismid on üldjoontes ja enamikel juhtudel piisavad. Kuid lõpuks ei ole pettuste eest keegi kaitstud ja loomulikult peame uuesti oma kontrollimehhanismid üle vaatama ja neid parandama. See konkreetne juhtum näitab, et peame oluliselt rohkem ressurssi pühendama veelgi detailsemale järelevalvele lepingu täitmise kontrolli üle justnimelt selles valdkonnas.

Kas te tunnete endal vastutust?

Loomulikult, juhatuse esimees vastutab kogu haigekassa tegevuse eest, siin ei ole küsimustki. Aga ütleme nii, et selles kontekstis on meil olemas riskihinnangud. Meil on paigas ka selged tööprotseduurid, kuidas lepingu täitmist jälgida. Kas me oleme seda jälginud? Oleme. Kas need on olnud piisavad? Noh, iga asja saab parandada, aga omas ajas ja selle info põhjal mis mingil ajahetkel on, on meie süsteem ikkagi päris hästi reglementeeritud. Kas igas lepingus on pettuse risk? Kahjuks on risk kahtlemata olemas ja ma arvan, et see on põhimõtteliselt kõigi meditsiinisüsteemi osapoolte huvides, et need riskid väheneksid. Tuleb rõhutada, et lepingu täitmise jälgimise kohustus on kõigil pooltel. See kahetsusväärne juhtum võimaldab kindlasti tööprotseduure veelgi tõhustada.

Haigekassa on käivitanud ka omapoolse uurimise. Kas teil on õnnestunud firma esindajatega ühendust saada ja neilt otse selgitusi küsida?

Töö käib ja me anname sellest kohe teada, kui meil on juba konkreetsed järeldused olemas.

Kas teil on aimu, kui suure summa ulatuses võidi haigekassat petta?

Kui meil on kindlamad hinnangud selle kohta, mida saab ka ilma uurimist kahjustamata väljapoole öelda, siis ma kindlasti kohe teen seda.

Kui kriminaaluurimine tuvastab, et meditsiinifirmad (juttu on olnud praegu Gadoxist ja Tervise Abist, kuid «Pealtnägija» andmetel on pettusega seotud veel üks ettevõte - toim) on esitanud valeandmeid ja võltsinud dokumente, siis kas sellisel juhul te lõpetate nendega koostöö?

See, kuidas praegune olukord lepingulisi suhteid ühe või teise asutusega mõjutab või kas üldse mõjutab, selle kohta me teeme kindlasti järeldused juba palju varem kui uurimine lõpule jõuab. Selge on see, et haigekassat petnud ettevõtetega koostöö jätkuda ei saa. 

Soovin veel rõhutada, et kui pettused on tõepoolest toime pandud, siis see on lubamatu ja kahetsusväärne. Oluline on, et nüüd teeksid kõik järelduse, et lepingut tuleb täita ausalt. See on kokkuvõttes eetika ja ikkagi elementaarse kultuuri küsimus. Pettuste eest pole keegi kaitstud ja me kindlasti jätkuvalt parandame oma lepingute monitoorimise süsteemi, aga me peame ka eeldama, et meie lepingupartnerid laiemalt ikkagi teevad oma äri ausalt. Loodan südamest, et selle protsessi lõpetamine toob kaasa tulemused, mis ausat ärikultuuri Eesti tervishoius tervikuna edendavad.

---

Möödunud kolmapäevane ETV saade «Pealtnägija» paljastas Tervise Abi OÜ poolt väidetavalt toime pandud mastaapse pettuse. Dokumendid ja tunnistajad tõestasid, kuidas Eesti üks suurim meditsiinitarvikute firma esitas aastaid haigekassale võltsarveid ja teenis patsientide pealt alusetult arvestuslikult kokku kümneid ja mõnede hinnangul isegi sadu tuhandeid eurosid.

Skeem oli iseenesest lihtne. Kui arst kirjutab inimesele välja abivahendi, olgu selleks siis ortoos või songavöö, ei ole seal kirjas, mis marki peaks toode olema. Toodete hinnavahe sõltuvalt kaubamärgist ja mudelist võib aga olla kümnekordne. Saate poole pöördunud endise Tervise Abi töötaja sõnul müüdi inimesele tehasetoode, haigekassale esitati aga 90-protsendise hüvitise saamiseks arve kallile eritellimustootele. 

Sellenädalane «Pealtnägija» avalikustas, et lisaks osaühingule Tervise Abi on haigekassale võltsarveid esitanud veel teinegi suur meditsiinitarvikute firma – AS Gadox. Kui võtta aluseks laekunud vihjete arv, võib Gadoxi pettus olla veelgi suurem.

Haigekassa on käivitanud omapoolse kontrolli ja pöördunud kõikide meditsiiniseadmeid müüvate lepingupartnerite poole, nõudega kontrollida üle müügitehingute dokumentatsioon, teatas eile haigekassa pressiesindaja. Alates maist sõlmib haigekassa aga meditsiiniseadmete müüjatega uued lepingud, milles sätestatakse senisest oluliselt ulatuslikumalt haigekassa lepingulise järelevalve õigused. Uute lepingute eesmärk on võimaldada haigekassale suurem ligipääs toodete müügiga seotud dokumentidele, kontrollimaks nende vastavust õigusaktidele ja lepingule, sh kindlustatutele esitatud arvetele.