/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2011/03/20/541477t1hb267.jpg)
Globaalse haardega põlevkiviõlitehaste ehitamise kõrval kavandab riiklik energiafirma ehitada Balti riikide väikelinnadesse hulgaliselt soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamu.
Tellijale
Eesti Energia kavandab väikelinnadesse elektrijaamu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik kolm Balti riiki pakuvad ärimeestele ka koostootmisjaamades toodetud energia eest toetusi. Eesti Energia elektritootmise arendamise osakonna juht Timo Tatar märkis, et kõige heldema käega jagavad toetusi lätlased. Eesti ja Leedu toetusskeemid on Tatari sõnul võrreldava suurusega.
«Oleme kaardistanud Balti riikide soojaturu,» lausus Tatar. «Balti riikidesse võiks ehitada veel koostootmisjaamu, mille elektriline võimsus on kokku 100 MW.»
Sihtmärk – väikelinnad
Koostootmisjaama ehitus eeldab stabiilset soojatarvet. Selleks sobivad linnad, kus mõistliku suurusega energiatarve on olemas ka suvel, samuti tööstusettevõtted. Eesti Energia konkurendid on magusamad ehk suuremad linnad Balti riikides juba oma kontrolli alla võtnud. Pealinnades Tallinnas, Riias ja Vilniuses käib soojaäri suuresti Dalkia kontserni osalusel. Soomlaste Fortum on ehitanud moodsad koostootmisjaamad Pärnusse ja Tartusse, aga ka Lätti Jelgavasse. Fortum kavandab umbes Tartu jaama suurusega jaama ka Leetu Klaipedasse.
«Meie potentsiaal on väikelinnad, kus suured ei ole veel kanda kinnitanud,» lausus Tatar. Tatar märkis, et nii Lätis, Leedus kui ka Eestis on piisavalt kaugkütteasulaid, kus katlamajade seadmed on amortiseerunud ja kohalikel ettevõtetel pole investeerimisvõimekust.
«See annab võimaluse müüa asulatele praegusest soodsama hinnaga soojust ja meie huvi on elektrienergia tootmine enda kätte saada,» ütles Tatar.
Jaanuaris teatas Eesti Energia, et ostab enamusosaluse Läti Valka soojafirmas ja ehitab sinna biokütusel katlamaja. Samuti on firma teatanud, et ehitab koostootmisjaama Weroli rapsiõlivabriku juurde. Viimane kuulub teatavasti Eesti Energia nõukogu liikmele Rein Kilgile.
Kilgi tehasesse rajatav koostootmisjaam on tähelepanuväärne ka selle poolest, et peale elektri ja soojuse hakkab see tootma jahutusenergiat ehk õli jahutamiseks vajalikku külma. Jahutusenergia tootmine on aga Soome näitel üks energiafirmade tulevikuärisid.
«Eesti Energia laiem eesmärk on tootmisportfelli mitmekesistada, meie tootmine on praegu põlevkivikeskne, uutes koostootmisjaamades on eelistatud biomass,» rääkis Tatar.
Peale väikelinnade katlamajade ülesostmise otsib Eesti Energia võimalusi ehitada ka prügil töötavaid koostootmisjaamu. Üks selline peaks konkurendi Dalkia ägedast vastuseisust hoolimata tööle hakkama Tallinnas. Teise samasuguse rajamist on Eesti Energia kaalunud ka Leedus. Tatari sõnul kulutab firma väikeste koostootmisjaamade rajamiseks eeloleva viie aastaga umbes 200 miljonit eurot.
Elektritarbimine kasvab
Fortumi Balti regiooni asejuht Jaakko Vähä-Piikiö lausus eelmisel nädalal Tallinnas energeetikakonverentsil, et kasvuhoonegaasidest vaba energia tootmine on firmale oluline. Seda eesmärki aitavad saavutada ka juba loetletud biomassi koostootmisjaamad Balti riikides.
Majandusministeerium ennustab, et elektritarbimine kasvab aastaks 2020 Eestis 28 protsenti. Võrdlusbaasiks on võetud aastate 2005–2008 keskmine tarbimine. Soojusenergia tarbimine väheneb samal ajavahemikul 15 protsenti. Vähenemise põhjuseks on energiasäästuprogrammid. Vähenev soojatarbimine on probleem ka soojatootjaile, sest on suur oht üle investeerida.