/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/11/29/6126163t1h7f9f.jpg)
Eilsel kabinetinõupidamisel arutas valitsus avaliku sektori 1000 töökoha Tallinnast väljaviimise plaani, mis puudutab umbes 40 riigiasutust.
Vaata, kui palju ametnikke tuleb väikelinnadesse tööle saata (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga ministeerium esitas oma haldusala kohta ise ettepanekud ja koordineerib ka töökohtade üleviimise korralduslikku tegevust, teatas valitsus. Täpse tegevuskava esitavad ministeeriumid valitsusele maikuus.
Töökohtade viimisel maakonnakeskustesse olid fookuses eelkõige keskvalitsuse asutused, kus möödunud aastal töötas ligikaudu 55 000 inimest, neist 45 protsenti Tallinnas. Piirkondadesse hakatakse viima eelkõige neid töökohti, mis oma igapäevase töö korraldamisel ei sõltu asukohast.
Pealinnast ei plaanita välja viia põhiseaduslikke institutsioone, ministeeriume ning pealinna ja lähiümbruse elanikele ning ettevõtetele teenuseid pakkuvad asutusi. Laiemat pilti arvestav analüüs viidi läbi juba 2016. aastal riigiülesannete analüüsi koostamise raames.
Töökohti hakatakse suuremalt jaolt piirkondadesse viima juba konkreetses linnas asuva riigiasutuse harukontorit laiendades või tuuakse asutus osaliselt, näiteks terve üksusega, uude asukohta. Harukontori laiendamise lahendust on varasemalt kasutanud näiteks Riigi Tugiteenuste Keskus, kellel on kontorid lisaks Tallinnale Tartus ja Viljandis.
Kõigepealt kaardistab ja analüüsib Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koos iga ministeeriumiga konkreetse piirkonna kinnisvaralisi võimalusi maakonnakeskustes ja linnades arvestades töökohtade loomiseks vajalikke tingimusi. Seejärel teeb RKAS ettepanekud töökohtade paigutamiseks piirkondades nii, et see asutuse tegevust võimalikult vähe pärsib.
Sealjuures püütakse leida võimalusi paigutada erinevad riigiasutused ühte hoonesse, et asutuste vahel sünergiat tekitada. Seejärel saavad asutused hakata ette valmistama töökohtade üleviimise protsessi, mis plaanitakse lõpule viia 2019. aastaks.
Töökohtade Tallinnast väljaviimise arutelul tõstsid kabinetiliikmed esile vajadust täiendavalt analüüsida kaugtöö töökohtade loomise võimalusi. Riigihalduse minister sai ülesandeks analüüsida koostöös teiste ministeeriumidega kaugtöö korraldamise senist praktikat ja esitada kaugtöö laiendamise võimaluste ettepanekud valitsuskabineti nõupidamisele.
Valitsus seab eesmärgiks ca 1 000 töökoha pealinnast väljaviimise perioodil 2017-2019. Tegevus- ja ajakava on koostatud kõikide ministeeriumide ettepanekute alusel.