Rahapesu võttis ameti ka Rasmannilt

Kanded Versobanki Foto: graafika: Silver Alt

Eesti kaudu toimunud Vene rahapesu tõttu ametikoha kaotanud Danske panga juht Aivar Rehe polnudki kogu loo ainus reaalne kaotaja – samal põhjusel kaotas töökoha ka Versobanki pikaajaline juht Riho Rasmann.

Postimees avaldab uuesti 23. märtsil 2017 ilmunud uuriva loo Versobankis toimunud rahapesust.

Jaanuarikuine uudis 12 aastat Versobanki juhtinud Riho Rasmanni ametist lahkumisest ei olegi nii formaalne, nagu seda serveeris panga lakooniline pressiteade, mis ütles, et Rasmann lahkus omal soovil.

Riho Rasmann jõudis Versobanki juhtida üle 12 aasta. Foto: Andres Haabu

Tõenäoliselt olid Rasmanni kiiruga lahkumise põhjuseks kolm erakorralist kontrolli, mille finantsinspektsioon korraldas Venemaa rahapesu tõttu Versobankis ning mille tulemusel tehti pangale ettekirjutused.

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler kinnitas Postimehele, et nad viisid 2015. aasta aprillist kuni 2016. aasta novembrini Versobankis läbi kolm kohapealset kontrolli. «Nendest kaks on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete ning üks piiriülese teenuse osutamise kontrollimisega,» ütles Kessler.

2015. aastal tehtud kohapealses kontrollis tuvastas inspektsioon panga tegevuses hulga puudusi. Eelneval aastal oli olnud Versobankis Vene-Moldova rahapesu tippaeg, kui igakuised rahavood küündisid pangas kohati kümnetesse miljonitesse dollaritesse.

«Rikkumiste lõpetamiseks tegi finantsinspektsioon 8. augustil 2016 Versobankile ettekirjutuse, millega kohustasime neid viima oma tegevuse kooskõlla krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega,» ütles Kessler.

Ettekirjutusega kohustati Versobanki tagama, et pank vastaks edaspidi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel neid ohustavatele riskidele. «Samuti käskisime pangal ärisuhte loomisel ja jälgimisel rakendatavad meetmed viia kooskõlla «tunne oma klienti» põhimõttega,» lisas inspektsiooni juht.

Lihtsustatult, inspektsioon nõudis, et pank edaspidi teaks, kes on reaalselt nende kaudu raha liigutavate äriettevõtete taga.

Kuid vaevalt kuu pärast seda ettekirjutust alustas inspektsioon Versobankis juba uut kohapealset kontrolli. Taas puudutas see panga tegevust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel ning piiriülese pangandusteenuse osutamisel. Kuna pank polnud eelmise kontrolli tulemustest piisavalt õppinud, sai Rasmanni juhitud Versobank lühikese aja jooksul seoses rahapesuga inspektsioonilt juba teise ettekirjutuse.

2016. aasta detsembris kogunenud panga juhatus otsustas, et 12 aastat Versobanki juhtinud Riho Rasmann, endine riigiettevõtte Tallinna Sadam tegevjuht, peab ametist lahkuma. Tänavu jaanuaris selle uudise teatavaks teinud panga pressiteade rääkis lahkumisest omal soovil ja uuest strateegiast äripanganduses.

Sel nädalal avalikuks tehtud uurivate ajakirjanike koostöörühma uurimistöö näitab, et Versobanki kontodelt Eestis liikus aastatel 2013–2014 rahapesu käigus läbi üle 205 miljoni euro. Sellega asub pank siin Moldovast tulnud rahapesu summade edetabelis märksa suurema Danske panga järel (1,2 miljardit) teisel kohal.

Kui Danske panga peakontor Taanis kinnitas sel nädalal, et pangajuhi Aivar Rehe ootamatu ametist lahkumine oli tingitud rahapesu puudutavatest ettekirjutustest, siis ukrainlastele kuuluv Versobank on siiani keeldunud panga osalust rahapesus kommenteerimast.

Seetõttu pole Postimees saanud ka panga kinnitust Rasmanni lahkumisele seoses rahapesuga. Rasmann ise pole Postimehe päringutele vastanud juba alates teisipäevast. Versobanki käitumist rahapesuafääris nõustus Postimehele selgitama vaid panga nõukogusse kuuluv Urmas Kaarlep.

Tema sõnul sai ta pärast panga praeguse juhatusega suhtlemist aru, et pangal ei ole kahjuks võimalik seadusi järgides ajakirjanduses ilmunud infot kommenteerida. «Väita, et mingi ülekanne liigitub rahapesuks või mitte, saavad ainult uurimisorganid,» ütles Kaarlep. «Minu jaoks on tegemist panga eelmise juhatuse ja nõukogu aegsete sündmustega ja minu praegune fookus on panustada, et toimuks piisav kontroll ja järelevalve panga praeguse tegevuse üle.»

Vene-Moldova rahapesu operatsioonis liikus Venemaalt välja ligi 21 miljardit dollarit, sellest 1,6 miljardit dollarit läbi Eestis tegutsevate pankade.

_______

Ukraina pank Eestis

• Versobank asutati Eestis juba 1999. aastal, kui see kandis Itaalia ärimehest omaniku Ernesto Preatoni järgi nime Preatoni pank.
• Preatoni väljumisega Eesti äridest sai pangast Küprose taustaga Marfin pank.
• Alates 2012. aastast kannab pank nime Versobank. Selle suuromanikud (umbes 85 protsenti) on Ukraina põllumajanduskontserni omanikud. Panga peakontor Tallinnas asub kesklinnas kunagises Põhja-Eesti Panga peamajas.
• Versobanki omakapital on 16 miljonit eurot.
• 2015. aasta lõpus oli pangas hoiuseid 319 miljonit ja aasta tegevuskasum 4,7 miljonit eurot.

_______

Reformierakond nõuab rahapesule suuremaid karistusi

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond) esitas neljapäeval rahandusminister Sven Sesterile (IRL) arupärimise, miks on Eesti karistuspoliitika rahapesu ja terrorismi rahastamise preventiivsete meetmete rakendamata jätmise eest kordades leebem kui teistes riikides.

Sõerd märkis, et Eesti kommertspanku seostatakse maailma viimase aja suurima rahapesujuhtumiga: organiseeritud kuritegevusele ja korruptsioonile keskendunud ajakirjandusprojekti OCCRP andmetel on Eesti pankade kaudu väidetavalt liikunud ligi 1,6 miljardit USA dollarit Venemaa päritolu kuritegelikku raha.

«Rahapesu kahjustab riikide rahandussektori stabiilsust ning ohustab ja õõnestab iga riigi majandust. Eesti ei saa riigi väiksusest hoolimata alahinnata oma kohta ühe osana rahvusvahelises rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemis,» ütles rahandusekspert.

Endise rahandusministri sõnul on Eesti karistuspoliitika rahapesu ja terrorismi rahastamise preventiivsete meetmete rakendamata jätmise eest hulga leebem kui paljudes teistes riikides. «Rahandusministeerium saatis märtsis kooskõlastusringile uue rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu, kus juriidilisele isikule määratava rahatrahvi ülemmääraks seatakse 400 000 eurot. Kas see on piisav ülemmäär, arvestades kommertspankade tegevuse mahtu ja rahapesu riskide maandamise tähtsust? Euroopa Liidu direktiiv lubaks rakendada kümneid kordi kõrgemat määra,» lausus Sõerd arupärimises Sesterile.

«Hiljuti riigikogus vastu võetud väärtpaberituru ja finantsinspektsiooni seaduse muutmise seadus tõstis näiteks väärtpaberituru reeglite rikkumise puhul trahve ja sunniraha määrasid kuni 15 miljoni euroni või kuni 15 protsendini ettevõtte kogukäibest. Miks karistuspoliitikas pole rahapesu riskide maandamine piisavalt prioriteetne valdkond?» küsis riigikogu liige.

Sõerd soovib arupärimises teada, milliseid täiendavaid meetmeid kavatseb rahandusministeerium rakendada rahapesu riskide maandamiseks lisaks rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse uue redaktsiooni ettevalmistamisele.

Siiri Liiva