Ulatuslik operatsioon esimest korda avalikkuse ees: mis toimub, kui häirekeskusesse saabub pommiähvardus?

Saade «112 - Saatuslik hetk» Foto: Kanal 2

Kanal 2 dokumentaalsari «112 – Saatuslik hetk» tõi täna esimest korda ekraanile keerulise operatsiooni, kui 2015. aastal saabus häirekeskusesse kõne pommiähvardusega suures Õismäe kortermajas.

2015. aasta suvel helistas häirekeskuse numbrile ärritunud meesterahvas, kes ähvardas õhkida Õismäe paneelmajas pommi. Päästetöötajate jaoks võttis olukord aina keerulisemaid mõõtmeid, kui selgus, et tegemist on Nõukogude Liidu erivägedes teeninud mehega, kes on kokku puutunud lõhkeainetega. 

Äreva olukorra lahendamiseks kaasati nii K-komando, läbirääkijad kui ka pommirühm. Kanal 2 ekraanil sündmuste käiku meenutanud politsei läbirääkija Reimo Raiveti kogemuste pagasisse kuulub üle saja juhtumi, kuid ühte situatsiooni teisega ei saa läbirääkija sõnul võrrelda. «Üks suur viga, mida võiks teha, oleks hakata lähtuma sellest, et kuskil on midagi sellist juba olnud. Iga situatsioon on unikaalne ja need lahendused on alati erinevad.»

Selliste sündmuste puhul on otsuseid vaja teha kiirelt ja palju. «Kõigepealt otsustatakse ära, kes kui palju reageerib ja millise sündmusega on tegemist. Vastavalt sellele otsustatakse, mitu läbirääkijat reageerib. Siis jaotatakse ära teatud ülesanded - kes kogub informatsiooni, keegi sõidab sündmuskohale kohale, keegi läheb varustusele järgi, keegi suhtleb juhtimiskeskusega, politseipatrullidega. Katsume koguda võimalikult kiiresti võimalikult palju informatsiooni,» kirjeldab Raivet läbirääkijate tööd väljakutsete korral.

Õismäe pommiähvardaja puhul võeti alustuseks kontakti esmalt lähikondsetega, et aru saada, kui reaalse ohuga on tegemist ja alles seejärel ühenduti ähvardaja endaga. Läbirääkijate jaoks tegi juhtumi keeruliseks see, et pommiähvardaja ei võtnud korduvalt telefoni vastu. «Proovisime temaga kontakti saada ca 30 korda, osad kõned olid edukad vestlused, osad ta lõpetas ära. Alguses oli aga väga närviline vestlus.»

Läbirääkimistega sama-aegselt seadis end rünnakuvalmis K-komando. «Hetkeinformatsioon tolleks ajaks oli veel selline, mis tõotas halba ja lähtuvalt sellest seadsime sisse nii vaatluse snaipri positsiooni näol kui ka hädarünnaku meeskonna,» meenutas K-komando juht Hannes Perk tänases saates toonast operatsiooni.

Eritehnika abil õnnestus korterisse piiluda, et mõista olukorra tõsidust. «Ukse taga nägime erinevaid juhtmeid. Ukselink oli blokeeritud, nägime erinevaid seadmeid.» Mida aeg edasi, seda enam sai operatsioonidel osalenutele selgeks, et olukorra lahendamine nõuab rünnakut. 

«Hädarünnaku meeskonna ülesandeks on leida hea ja õige positsioon, mis lõhkeainete mängus olles on alati komplitseeritud,» tõdeb Perk ja märgib, et rünnakule eelnevalt kaardistati ära kõikvõimalikud riskid, muuhulgas seegi, et mees võib aknast välja hüpata.

Lahenduseks oli siseneda korterisse rõdu kaudu, kuna uksest sisenemine oli komplitseeritud. Rünnakuvalmis oli mitu K-komando võitlejat, kes kasutasid manöövriks võimalust sel hetkel, kui ähvardaja oli nende poole seljaga.

Vaata videost täispikka «112 – Saatuslik hetk» osa!