Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas vastas täna ajakirjanduses kõlanud etteheidetele, et Tallinna linn lükkab konkurssidel kõrvale kõige odavamad pakkumised ning eelistab nende asemel omadega seotud firmasid.
Taavi Aas: ilmsed alapakkumised jäetakse jäätmeveokonkurssidel kõrvale
«Möödunud nädalal lubasin, et vaatan üle, mis on prügimajanduses toimunud ja kuidas on riigihankeid läbi viidud ja mis on olnud nende hangete tagajärjed. Täna on meil neli kehtivat lepingut Ekoviriga, neli lepingut Baltic Waste Managementiga (BWM) ja kaks lepingut Ragn-Sellsiga. Peale selle on konkursid toimunud, aga veel lepingud sõlmimata: BWMiga kaks lepingut, Jaakson Linnahooldusega kaks lepingut ja Ekoviriga üks leping,» rääkis Aas linnavalitsuse pressikonverentsil.
Ta lisas, et 12 riigihanke tulemused ja nende alusel sõlmitud lepingud on kohtus vaidlustatud. «Kaheteistkümnest kohtuvaidlusest kümme on keskkonnaamet võitnud. Ja kui ajakirjanduses on viidatud Radix Hoolduse OÜ-le, siis see on Eesti Keskkonnateenuste tütarettevõte. Radix on osalenud 13 pakkumisel, millest seitsmel on ta tulemused vaidlustanud ja kõik need vaidlused on ta kaotanud. Nendest üks kord ei jõudnud kohtuni, vaid ta kaotas riigihangete vaidlustuskomisjonis. Kaks ettevõtet – Prügitont OÜ ja Radix Hoolduse OÜ on esitanud ilmselgelt liiga odavaid pakkumisi ja see on olnud ka põhjus, et miks on nende pakkumised tagasi lükatud,» rääkis tegevlinnapea.
«Kui vaadata pakkumiste hinnatabeleid, siis kõige markantsem juhus on Pirita piirkonna hange, kus Prügitont pakkus 19 senti, Radix 20 senti ühe tühjenduse eest. Seal tunnistati edukaks Ekovir, kes pakkus 78 senti ühe tühjenduse eest. Haaberstis pakkus Prügitont 21 senti ja Radix 38 senti. BWM pakkus 78 senti ja tunnistati võitjaks, Ragn-Sells pakkus samal hankel 89 senti,» loetles Aas.
«Tegemist on olnud ilmsete alapakkumistega. Näiteks vanalinnas pakkus Prügitont pakkus 20 senti, Radix 21 senti tühjenduse eest. Parimaks tunnistati BWM hinnaga 1.07, teine oli Ekovir hinnaga 1.10 ja Ragn-Sells pakkus 1.64. Kui vaadata teisi pakkumisi, siis need 20-sendised kukuvad kontekstist välja. See on ka olnud põhjus, miks ei ole neid nii-öelda «parimaid pakkumisi» ehk alapakkumisi parimaks tunnistatud,» rääkis Aas.
Ta nentis, et on pidanud viimastel päevadel tavalisest rohkem jäätmekäitluse temaatikaga tegelema ning leidnud sealt väga huvitavaid ja kummalisi asju. «Meil käib ju praegu vaidlus tegelikult selle üle, et kas meil on vabaturg või on korraldatud jäätmevedu. See seaduseparandus, mille riigikogu Rainer Vakra algatusel vastu võttis, toetab nii-öelda vabaturgu. Aga siiamaani on meil olukord, kus riik maksab kohalikule omavalitsusele korraldatud jäätmeveo eest boonust. Kui Tallinnas on korraldatud jäätmevedu, siis tänase seisuga saab linn riigilt 600 000 eurot aastas. Samal ajal on vastu võetud seadus, et nagu peaks üle minema vabaturule. Mida siis tegelikult tahetakse?» küsis Aas.