Prokurör nõuab Kenderile «Untitled 12» eest ligi 4000 euro suurust karistust

Juba pea aasta kestnud kohtuprotsess lapsporno tootmises süüdistatava kirjanik Kaur Kenderi suhtes jõudis täna Harju maakohtus prokurör Lea Pähkeli lõpukõneni. Prokurör nõudis Kenderile kergemat, rahalist karistust summas 3939 eurot.

Kaur Kender ütles pärast istungit, et prokuröri arvates on ta eesti rahva suhtes toime pannud kultuurigenotsiidi, kirjutades eesti keeles. «Et sellist kuritegevust vältida, soovitan ma kõigil loobuda eesti keeles kirjutamisest,» lausus ta. Just eesti keeles kirjutamist puudutanud osa prokuröri kõnes ajas kirjanikku istungil kõige enam naerma.

«Jõhker, arvestades, kui vähe mul raha on,» lausus Kender prokuröri nõutud pea 4000 euro suuruse karistuse kohta, millele lisanduvad ekspertiisitasud ja advokaadikulud.

«See minu võitlus on see, et ma püüan eesti kirjandust võidelda 20. sajandisse ja kui ma isegi võidaksin, mida ei juhtu, siis avastatakse, et eesti kirjandus 20. sajandil on õudselt äge, aga meie sajand on 21. See totaalne juhmus on täiesti üllatav,» rääkis Kender.

Kender ütles kohtus, et inimesena ja kodanikuna vastutab ta kõige eest, loojana aga millegi eest.

Kui esialgu pidi tänane istung olema alguses kinnine, siis kohus otsustas, et istungitega võib jätkata avalikus menetluses. Tõendite kohtuliku uurimise sai lõpetada ja mõlemad osapooled olid nõus jätkama avaliku istungiga.

Prokurör Lea Pähkel asus pidama ligi poolteist tundi kestnud lõpukõnet.

USA ja Suurbritannia võtsid seisukoha

Pähkel tõi välja, et identne karistusnorm on olemas nii Ameerika Ühendriikides kui ka Inglismaal ja Walesis.

Prokuratuur oli Kenderi teosele küsinud hinnangut ka Ameerika Ühendriikidest ja Suurbritanniast. USA vastavad ametkonnad kinnitasid, et Kenderit ootaks teksti eest nende riigis ees reaalne vanglakaristus. Ühendkuningriigi esindaja Eurojusti juures ütles, et Kenderi kuritegu on karistatav Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis. Karistus sellise teo eest on kuni kolm aastat vangistust.

Kõne alguses rõhutas prokurör Lea Pähkel, et prokuratuur austab põhiseadust, põhiseaduses sätestatud õigusi ja sõnavabadust, ent sõnavabadus pole absoluutne ja seda tohib piirata. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas seadustega. Seadusandja on ette näinud, et on tegevusi, mis on keelatud. Üheks selliseks on lapsporno valmistamine.

Lapsporno valmistamise viisid ei ole piiratud, selleks võib olla film, kirjandus, kujutav kunst vms. Seadus ei eelda, et teoses oleks kirjeldatud reaalset lapskannatanut. Pähkel tõi ühe printsiibina välja muu hulgas selle, et lapsporno on teatava sisuga materjal, mida ei saa mitte kunagi pidada arvamuse avaldamiseks. Teatud sõnaline väljendus on kuritegu.

Kuid mis on lapsporno? Prokurör tõi välja, et pornograafia on definitsiooni järgi selline kujutamisviis, mis teisi inimlikke seosed kõrvale või tagaplaanile jättes toob seksuaalsed toimingud esile labaselt ja pealetükkivalt. Pähkel rõhutas, et Kenderi teos «Untitled 12» kujutab lapseealisi alates 4. eluaastast suguühtes täiskasvanuga labaselt ja pealetükkivalt.

Peaküsimus on prokuröri hinnangul see, kas vaidlusaluses teoses on kujutatud laste vastu suunatud seksuaalvägivalda labaselt ja pealtükkivalt, oluline on kujutamise viis. Teoses on detailselt kirjeldanud täiskasvanud mehe vägivaldseid suguakte lastega, lapsi on kajastatud ainult seksuaalse objektina täiskasvanu jaoks, kirjeldatud nende suguelundeid suures vaates, lisaks ka suguühtest lastele tekkivaid vigastusi.

Kirjanik ise ütles kohtus tunnistusi andes, et kirjeldused olidki selleks, et tekst oleks realistlikum ja usutavam. Ta selgitas, et tahtis oma jutuga õudu tekitada, selleks et tekst oleks jäle, ei tohi olla kohta pikal lausel, metafooril.

Prokurör leidis, et kui Kender ütles, et otsustas teadlikult šokeerida eesti lugejat, kirjeldades realistlikult ja graafiliselt seksuaalakte lastega, pani ta teo toime kaudse tahtlusega.

Fiktsioon on karistatav

Pähkel tõi välja, et Eestis kehtivate seaduste järgi on lapsporno tootmisel ka fiktsioon karistatav. «Alates 1991. aastast ei ole kordagi tõusnud küsimust, et selline säte piirab loomet ja sõnavabadust,» lausus Pähkel.

«See teave, et lastega seksuaalakti kujutamine on karistatav, on eesti inimestel olemas, küsimus ei ole tabus, vaid kuriteos. See ehk seletab, miks Eestis ei ole varem sellist raamatut kirjutatud kui «Untitled 12»,» jätkas Pähkel.

Veel märkis prokurör, et prokuratuuril ei lasu seaduste järgi kohustust tõendada, et süüteol on negatiivsed tagajärjed või see võib luua ohtlikke olukordi, näiteks Kenderi teos kedagi mõjutada. «Süü on lõpule viidud juba teo toimepanemisega,» märkis ta. Pähkel tõi võrdluseks välja, et vägistamises ei tule tõendada, kas süüdistataval oli erektsioon ja kas toimus ejakulatsioon.

Psühhiaater-seksuoloog Indrek Rammul leidis kohtus eksperdina tunnistusi andes, et sellised graafilised kirjeldused võivad panna fantaseerima. Pähkeli sõnul nähtus Rammuli sõnadest, et inimese seksuaalne käitumus on väga individuaalne ja lähtuda ei saa ainult normipärasest seksuaalsest käitumisest.

Kenderi kohtuprotsessil käis tunnistusi andmas arvukalt kirjandus- ja kultuuritegelasi, nende seas Jaak Allik, Tarmo Jüristo, Hardo Pajula, Janek Kraavi, Rein Raud, Meelis Oidsalu jt, lisaks ka psühhiaater-seksuoloog Imre Rammul.

Hälbekirjandus

Kirjanduseksperdid leidsid, et Kenderi teos läheb hälbekirjanduse alla. Täpsemalt on tegu transgressiivse kirjandusega, mis põhineb afektil. Nad olid ühel meelel, et Kenderi teos on eesti kirjanduses ainulaadne ehk eesti kirjanduses on see teos esimene, kus on väga graafiliselt näidatud seksuaalakti lapsega.

Kolumnist ja praegune mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo selgitas kohtule, et transgressiivsuse olemuslik joon on piiride ja normide ületamine. Eristatakse kolme liiki transgressiooni: esteetiline, eetiline või legaalne. Kunst pakub vabanduse või õigustuse, miks ja kuidas piire ületatakse.

21. sajandi probleem on Jüristo sõnul see, et kõik on juba ära tehtud, enam pole midagi, mis suudaks inimesi šokeerida. Tema hinnangul on kindlasti tegu transgressiivse teosega ja «Untitled 12» on kirjandus.

Teatrikriitik, lavastaja ja poliitik Jaak Allik osales aastate eest lapspornograafiat puudutava seaduse loomisel, mille eesmärk oli võidelda pornograafia levikuga Eesti riigis. Allik ütles kohtus, et kultuuris on tabusid, on piir või joon, kust üle ei minda, kuid see on igas ühiskonnas ja ajas erinev. Ühiskond tõmbab piiri, mida tohib ja mida mitte. Allik ise taolist teksti ei tarbiks ega soovitaks ka teistele. Prokurör lisas oma lõpukõnes, et asjatundjad arvasid, et see pole Kenderi parim teos.

Prokurör selgitas, et nõuab Kenderile siiski kergemat, rahalist karistust 300 päevamäära ulatuses. See teeb Kenderi sissetulekut arvestades 3939 eurot. Karistusseadustik näeb lasteporno valmistamise või selle võimaldamise eest kohtus süüdimõistmisel ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Kender ütles kohtus, et inimesena ja kodanikuna vastutab ta kõige eest, loojana aga millegi eest. Kunstnik ei saa tema sõnul mõelda, kuidas mingi pervert reageerib.

Kenderi istungit oli ühiskõnnaõpetuse tunni raames tulnud kuulama ka suur hulk koolinoori. Teatavasti on õpilastel praegu koolivaheaeg. Istungil osales ka väiksem seltskond Kenderi enda toetajaid.

Kirjanik Kaur Kenderi kohtuprotsess jätkub. Foto: Tairo Lutter

Kohtuprotsess katkes mullu maikuus, kui prokurör taotles kirjaniku vaimse tervise kontrolli saatmist. Kohus nõustus prokuröriga ja määras Kenderile kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisi, et selgitada, kas ta vajab psühhiaatrilist ravi ja kas ta on võimeline kandma süüdimõistmisel karistust.

Juulis vaidlustas kaitsja Kenderi saatmise ekspertiisi, kuna leidis, et sellega on riivatud tema inimväärikust ja õigust eraelu puutumatusele. Kohus pidas aga väidet, et kellegi ekspertiisile allutamine iseenesest on tema inimväärikust riivav, ekslikuks, ja jättis kaitsja kaebuse läbi vaatamata.

Kohtu käsul kirjaniku vaimset tervist kontrollinud eksperdid jõudsid detsembris järeldusele, et ta ei vaja psühhiaatrilist ravi.

Teos «Untitled 12»

2014. aasta detsembri avaldas Kender USAs viibides keskkonnas nihilist.fm jutustuse pealkirjaga «Untitled 12», mille suhtes alustas politsei järgmise aasta alguses kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb lapsporno valmistamist.

2016. aasta alguses esitas Põhja ringkonnaprokuratuur Kenderile tema õudusnovelli tõttu süüdistuse lasteporno valmistamises ja saatis ta kohtu ette. Süüdistuse järgi olid jutustuse sisuks detailsed kirjeldused täiskasvanud mehe ning väikelaste vahelistest suguühetest.