Uuring: Eesti inimesed soosivad võrdõiguslikkust sõnades, aga tegelikult?

Naiste ja meeste palgalõhe vastane pikett 2015. aastal. Foto: Mati Hiis/Õhtuleht

Ehkki Eesti elanike hoiakud on valdavalt soolist võrdõiguslikkust soosivad, tunnetatakse naiste positsiooni ühiskonnas endiselt halvemana kui meeste oma, selgus sotsiaalministeeriumi tellitud uuringust. 

Sotsiaalministeeriumis tutvustati mullu sügisel läbi viidud soolise võrdõiguslikkuse monitooringut, milletaoline tehti viimati 2013. aastal ja enne seda 2009. aastal. Silmast silma intervjuude abil läbi viidud üle-eestilises Turu-uuringute ASi küsitluses osales 1002 inimest vanuses 15-74.

Selgus, et valdav osa elanikkonnast on oma hoiakutes soolist võrdõiguslikkust soosiv, pidades naiste ja meeste võrdsemat vastutuse jagunemist töös ja pereelus positiivseks. Traditsioonilisi soorolle toetavad ja õigustavad hoiakud on elanikkonnas vähemuses ning omasemad pigem eakamatele või madalama haridusega inimestele, mõnevõrra ka mitte-eestlastele.

Viimase seitsme aasta jooksul aset leidnud muutused on olnud siiski väikesed ega anna selget kinnitust, et peredes oleks traditsioonilistel soorollidel põhinev tööjaotus vähenenud, seisab uuringu kokkuvõttes. Ka hoiakud poiste ja tüdrukute kasvatamisel on teatud määral traditsioonilisi soorolle ning stereotüüpe taasloovad: tehnikaga ümberkäimise, autojuhtimise ja ettevõtlikkuse õpetamist peetakse olulisemaks poiste, söögitegemise, koristamise ja oma välimuse eest hoolitsemise õpetamist aga tüdrukute puhul.

Tööjaotus perekonnas

Selgus, et Eesti peredes on meeste ja naiste rolli- ja tööjaotus jätkuvalt küllaltki traditsioonilisi soorolle järgiv. Igapäevased rutiinsed majapidamistööd on enamikus peredes naiste õlul, samal ajal langeb meestele suurem vastutus pere majandusliku toimetuleku kindlustamise eest. 

«Kodune tööjaotus on selgelt naiste kahjuks,» kommenteeris Turu-uuringute uuringujuht Vaike Vainu, kelle sõnul on aga lastega tegelemine sageli jagatud vastutus.

Naiste vastutada on enamasti pesu ja riiete korrashoid, igapäevane söögitegemine, nõudepesemine, laste koolitöödes abistamine, asjaajamine kooli ja lasteaiaga ja suhtlemine õpetajatega ning tubade koristamine. Vastutus meeste ja naiste vahel on enam-vähem võrdne pere rahaasjade korraldamise, poodlemise, lemmikloomade eest hoolitsemise, põllu- ja aiatööde, lastega mängimise ja laste lasteaeda või kooli viimise puhul. Meeste vastutada on enamasti auto sõidukorras hoidmine ja kodused remonditööd.

Suurem osa vastanutest ei arvanud, et nad peavad liiga palju koduseid töid tegema. Naiste seas on rahulolematuid siiski mitu korda rohkem kui meeste hulgas – 17 protsenti naistest ja 6 protsenti meestest tunneb tihtipeale, et nende peal on liiga suur osa kodutöödest.

Selgus ka, et naistest 27 ja meestest 18 protsenti on mõnest oma pereliikmest majanduslikult sõltuv, sealjuures naiste puhul on enamasti tegu majandusliku sõltumisega oma abikaasast või elukaaslasest, kuid meeste puhul sõltumisega oma vanematest.

Meeste ja naiste võimalused tööelus

Meeste positsiooni tänases Eesti ühiskonnas ning nende võimalusi tööelus peetakse valdavalt paremateks kui naistel. Monitooring näitas, et koguni 60 protsenti vastanuist arvas, et meestel on tööelus paremad võimalused kui naistel, 2009. aastal arvas nii 53 protsenti vastanuist. Pisut üle kolmandiku arvas, et meeste ja naiste võimalused on võrdsed.

Seda, et naistel on tööturul märgatavalt paremad või natuke paremad võimalused kui meestel, uskus vaid neli protsenti küsitletuist. 2013. aastal arvas nii viis ja 2009. aastal kaheksa protsenti.

Valdav osa inimesi leidis ka, et meeste töötasu on reeglina kõrgem kui naistel. Et naiste tööd väärtustatakse vähem kui meeste tööd, sellega nõustus 56 protsenti vastanuist, samal ajal leidis valdav enamus, et naised on sama pühendunud töötajad kui mehed.

Monitooringu andmetel ei ole ühiskonnas soolist palgalõhet soosivad hoiakud levinud – koguni 95 protsenti küsitletuist on arvamusel, et mehed ja naised peaksid saama sama töö eest võrdset töötasu. Soolisest palgalõhest on üldse kuulnud 69 protsenti elanikkonnast ja neist pea kolmveerand pidas seda ka suureks probleemiks.

Lisaks tuli välja, et naised on vähem altid palka juurde küsima – palgatööd tegevatest meestest on nelja aasta jooksul palgatõusu küsinud 44 protsenti meestest ja 32 protsenti naistest.

Ebavõrdset kohtlemist tööpostil kogevad ka mehed

Monitooringu järgi on töökohal ebavõrdset kohtlemist kogenud 31 protsenti mees- ja 38 protsenti naistöötajatest. 2009. aastal olid need arvud vastavalt 24 ja 34 protsenti. Seega võib öelda, et kokkupuuted ebavõrdse kohtlemisega on sagenenud ja seda nii mees- kui naistöötajate puhul.

Samas märkis Turu-uuringute uuringujuht Vaike Vainu, et see ei tarvitse tähendada, et ebavõrdne kohtlemine tööpostil on nüüd suurem probleem, vaid pigem on inimesed oma õigusest võrdsele kohtlemisele teadlikumad, märkavad ja teatavad rohkem.

Kõige enam on ebavõrdset kohtlemist kogetud seoses töötasuga – palga määramise, tõstmise või kärpimisega (21 protsenti nais- ja 13 protsenti meestöötajatest). Enam on ebavõrdse kohtlemisega kokku puutunud madala sissetulekuga või alaealiste lastega naised. Paremas positsioonis on kõrgharidusega naised.

Millist küsimustega tööle kandideerimisel kokku puututakse?

• Küsimusega perekonnaseisu kohta on kokku puutunud 47 protsenti meestest ja 53 protsenti naistest
• Küsimusega laste olemasolu või vanuse kohta on kokku puutunud 41 protsenti meestest ja 54 protsenti naistest
• Küsimusega, mis puudutab kavatsust lähiajal lapsi saada, on kokku puutunud 11 protsenti meestest ja 20 protsenti naistest

Naistel keerulisem töö- ja pereelu ühitada

Samuti selgus monitooringust, et alaealiste lastega peredes on naistel rohkem raskusi töö- ja pereelu ühitamisel kui meestel. Keeruliseks osutub näiteks tööl ületundide tegemine, koolitustel osalemine ning komandeeringutes käimine.

Ligi 80 protsenti vastanuist arvas, et meeste karjäärivõimalusi pere ja lapsed ei piira, ent pea pooled leidsid, et naiste karjäärivõimalused on seetõttu piiratumad. 

Monitooringut kommenteerinud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski märkis, et riik on töö- ja pereelu ühitamisse viimaste aastate jooksul oluliselt panustanud, kaasajastades vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi. «Selleks, et mehed saaksid panustada rohkem hoolduskoormuse jagamisse, muudame olulise sammuna vanemapuhkuse paindlikumaks. Muudatused annavad isadele võimaluse rohkem aega perega veeta ning emadele paindlikumad võimalused töölkäimiseks,» ütles minister.

Teiseks tõi ta välja, et töö tegemise viisid on tehnoloogia arengu tõttu muutumas üha paindlikumaks ning see toob muutusi ka perede elukorraldusse. «Riik peab käima muutustega kaasas, mistõttu oleme välja töötanud eelnõu, et vähendada soolist palgalõhet ning tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine tööturul,» ütles Ossinovski.

Ministri hinnangul tuleb pidevalt tööd teha ka tööandjate hinnangute ja hoiakutega, sest hoolimata riikliku kontrolli olemasolust peab võrdse palga maksmise kohustuse täitmises olema veendunud ennekõike tööandja ise.