Tsahkna tahab IRLi juhtimise ümberkorraldamiseks erakorralist suurkogu

Margus Tsahkna. Foto: IRL

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Margus Tsahkna teatas eile erakonna eestseisuses, et taotleb erakorralise suurkogu kokkukutsumist, et ümber korraldada erakonna juhtimine, senisel viisil ei saa IRL tema hinnangul jätkata.

Tsahkna kirjutas eile õhtul erakonnakaaslastele saadetud kirjas, et tegi eestseisuse koosolekul ettepaneku erakonna suurkogu kokkukutsumiseks. «Olen veendunud, et meie erakond vajab muutusi, mille elluviimiseks on vaja laiapõhjalist erakonna liikmete mandaati. Need muutused peavad olema sisulised ning muutma meid avatumaks, kaasaegse rahvusluse kandjaks. On selge, et senisel viisil erakond edasi minna ei saa,» ütles ta.

Tsahkna hinnangul vajavad värskendust erakonna programmilised seisukohad, et IRL muutuks kaasaegseks eestimaiseks erakonnaks. Samuti vajab tema sõnul ümberkorraldusi erakonna juhtimine ning kindlasti tuleb mõelda, kuidas tuua erakonda värskust.

Tema sõnul on muudatuste taustal rõõm tõdeda, et erakonnas on käinud vilgas töö ning ellu on viidud mitmed põhilubadused. «Lisaks Isamaa 2.0 manifestile tegime väga eduka presidendikampaania ja tõime valitsusse värskendust uue koalitsiooni näol. Samuti oleme erakonna välja toonud võlgadest. Aga sellest ei piisa, vajame jõulisi muutusi ka erakonnas,» kirjutas Tsahkna ning lisas, et soovib lähiajal suhelda võimalikult paljude erakonna liikmetega, tutvustada oma mõtteid ja kuulata ettepanekuid.

Tsahkna viitas oma kirjas IRLi põhikirja punktile, mis käsitleb erakorralise suurkogu kokkukutsumist. Põhikirja kohaselt võib erakonna esimees nõuda erakorralise suurkogu kokkukutsumist, esitades vastava nõude erakonna volikogule. Volikogu koguneb seda arutama 8. aprillil.

Põhikirja järgi toimub erakorraline suurkogu kõige varem 21 ja kõige hiljem 35 päeva möödumisel volikogu otsusest. Tsahkna ettepaneku alusel kokku kutsutav erakorraline suurkogu toimuks sel juhul tõenäoliselt mais. Peale võimaliku erakorralise suurkogu peab IRL korraldama sel aastal ka korralised juhtorganite valimised.

Postimehe andmetel tekitas erakorralise suurkogu kokkukutsumise mõte erakonna eestseisuses hulgaliselt eriarvamusi ning täna ei olnud mitmed eestseisuse liikmed kommentaarideks kättesaadavad.

IRLi riigikogu fraktsiooni esimees, eestseisusesse kuuluv Priit Sibul ütles samas, et eestseisuses on alati erinevaid arvamusi ja selles pole midagi traagilist. Tema sõnul ei saa eestseisus suurkoguga seotud küsimustes – nii selles, kas üldse ning kui, siis millal ja milliste muudatuste arutamiseks see toimub – ka seisukohta kujundada, sest seda peab tegema erakonna volikogu.

IRLi volikogu esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et tegelikult on küsimus ainult suurkogu päevakorras. Tema sõnul on erakonnal kaks võimalust: kas teha sel aastal kaks suurkogu, neist esimene erakorraliselt põhikirja muutmiseks ja teine juba uue põhikirja alusel juhtorganite valimiseks, või kutsuda kohe kokku korraline suurkogu, kus kõigepealt valitakse uued juhtorganid ja seejärel muudetakse tulevasteks suurkogudeks põhikirja.

Põhikirja muutmine on IRLis kõne all olnud juba alates 2015. aasta suvest, kui erakonnas moodustati Mart Nuti juhtimisel vastav töögrupp. Lisaks esitas oma ettepanekud ka toonase suurkogu eel kriminaalkorras karistatud inimeste erakonda toomist uurinud aukohus.

Eestseisus arutas põhikirja muutmist sama aasta augustis ning toetas erakonna toonase pressiteate kohaselt muudatuste elluviimist. Samas ei ole suurkogule neid seni otsustamiseks esitatud. Seedri sõnul on muudatused jäänud sisevalimiste vahelisel ajal lihtsalt unarusse, kuid need tuleb ära teha varem või hiljem.

Tsahkna soovis juba siis muuta juhtorganite valimissüsteemi, et vähendada võimalusi valimisblokkide tekkeks ja seega ka valimistulemustega manipuleerimiseks. Tema hinnangul tuleks muu hulgas vähendada eestseisuse suurust ja anda igale liikmele eestseisuse valimisel praeguse nelja asemel üks hääl. Lisaks lubaks ta juhtorganite valimisel elektrooniliselt hääletada, et tagada võimalikult paljudele liikmetele võimalus otsustamises osaleda.