Amet palub liiklejatelt väiksemate kruusateede läbimisel kannatust

Kruusateed on kohati raskesti läbitavad. Tee on pehme, porine, auklik, vajuv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Maanteeameti teatel on kevadiste ilmade tõttu autoga väiksematel riigi kruusateedel sõitmine keeruline ning praeguste ilmastikuolude tõttu ei saa ka nende olukorda kiiresti parandada, mistõttu palub amet liiklejatelt mõistvat suhtumist.

«Kahjuks on selle aasta ilmastikuolud kruusateede jaoks keerulised,» sõnas maanteeameti hooldeosakonna juhataja Rainer Kuldmaa, kelle sõnul oli viimati nii pehme talv kolm aastat tagasi.

Madalate, läbivettinud ning ebapiisava koostise ja paksusega kruusakihi puhul on tõhusate meetmete tarvitusele võtmine kuni muldkehade tahenemiseni keeruline. Samas kinnitas amet, et koos hooldeettevõtjatega tehakse kõik endast olenev olukorra parandamiseks.

Kruusateede muldkehad on paljudel juhtudel välja ehitamata või rajatud vanadele muldkehadele, millel puudub korralik filtratsioon. Olukorda on võimalik leevendada ja seda tehakse, kuid igale poole jõudmine võtab maanteeameti kinnitusel aega.

Kõige efektiivsem ja kiirem moodus kruusatee katte hooldamiseks on selle hööveldamine, ent enne alustamist tuleb enamasti ära oodata teepinna tahenemine. Märja kruusakihi liigutamine ühest tee äärest teise ei anna oodatud tulemust. Kruusateede kulumiskihi taastamiseks kasutatakse keskmiselt 30 tonni purustatud kruusa kilomeetri kohta.

Teede seisukorda mõjutab oluliselt ka see, kas raskevedusid tegevad ettevõtted peavad kinni massipiirangutest. Kui seda ei tehta, võib tee muutuda läbimatuks ning selle taastamine on aeganõudev ja kulukas.

Igal aastal tehakse ka kruusateede remonte, käesoleval aastal on seda plaanis teha ligi 300 kilomeetril. Eelnevalt vaadatakse üle raskesti läbitavad ja muud remonti vajavad teelõigud ning vajadusel korrigeeritakse remondinimekirju.

Maanteeametilt on küsitud, millal viiakse kõik kruusateed katte alla. Seda on aastate jooksul ja ressursside olemasolul tehtud, kuid elanike nõudlus on märkimisväärselt suurem kui ameti võimalused.

Näiteks maksab kruusatee suvise hooldamise kilomeeter keskmiselt 850 eurot aastas. Kuna rahaline ressurss on piiratud, siis mõjutab see valikuid.

Tolmuvabade katete rajamise ja püsimise eelduseks on aastaringne kandevõime olemasolu, see tähendab toimivat veterežiimi piki ja põikkraavide näol ning piisavate dreenivate omadustega muldkeha ja kruuskatet.

Siiani on riigimaanteedel ehitatud tihedama tee-äärse asustatusega lõikudele tolmuvabu kergkatteid, eesmärgiga parandada just sealsete elanike elukeskkonda. Samas ei saa teeomanik anda garantiid, et rajatud kattekonstruktsiooni ei teki lähiaastatel ühtegi deformatsiooni – nagu nimetus ütleb, on tegemist kerge katte-konstruktsiooniga, mis ei ole mõeldud suure hulga raskeliikluse jaoks ja mis kevadise maa sulamise ajal on eriti tundlik.

«Maanteeamet soovib kindlasti kõikide teede paremaks muutmist, ent valikute tegemisel tuleb lähtuda ka liiklussagedusest teel – kas pöörata rohkem tähelepanu teele, kus sõidab ööpäevas 20 või 200 autot,» lisas hooldeosakonna juhataja Rainer Kuldmaa.

Siiski tuleb praeguses olukorras arvestada, et teedele tuleb seada massipiiranguid, vältimaks nende veelgi suuremat kahjustamist. Maanteeamet avaldas lootust, et raskevedusid teostavad ettevõtted nendest kinni peavad.