:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
/nginx/o/2015/03/19/3885589t1h7cfa.jpg)
Riigikogu õiguskomisjon toetas täna seaduseelnõu muutmist, mis jätaks kohtunikele roolijoodikutele šokivangistuse määramisel vabamad käed.
Õiguskomisjon toetas kohustusliku šokivangistuse eelnõu muutmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esialgu oli justiitsminister Urmas Reinsalul (IRL) plaanis muuta seadust nii, et korduvalt kriminaalses joobes juhtimise eest on ette automaatselt ette nähtud vähemalt viiepäevane šokivangistus. See plaan sai aga palju kriitikat. Näiteks ütles kauaaegne esikohtunik Helve Särgava toona Postimehele, et tema endise kohtunikuna ei saaks eales sellise asjaga nõustuda.
«See ei ole meie õigusriigi põhimõte. Kui täitevvõim hakkab karistusi mõistma, siis ei ole me ju sellises õigusriigis, kus me kõik tahame olla,» kritiseeris ta kohtunikelt kaalutlusõiguse äravõtmist.
Õiguskomisjon toetas tänasel istungil eelnõu muutmist, mille kohaselt kaob eelnõust viiepäevane minimaalmäär ehk šokivangistuse pikkus jääb täielikult kohtuniku otsustada.
«Komisjon jäi seisukohale, et suhtumist korduvatesse roolijoodikutesse tuleks karmistada ning kohustuslik šokivangistus tuleks neile igal juhul määrata,» ütles komisjoni esimees Jaanus Karilaid (KE) pressiteate vahendusel.
«Samas pidas komisjon ebavajalikuks karistuse viiepäevast minimaalmäära ehk vangistuse minimaalset pikkust ei peaks seadus kohtunikule ette andma,» lisas ta.
Õiguskomisjoni vabaerakondlasest liige Külliki Kübarsepp tegi ettepaneku šokivangistuse kohustuslikkus üldse eelnõust välja arvata. Ettepaneku poolt oli viis ja vastu kuus komisjoni liiget ehk see ei leidnud toetust.
Kübarsepp märkis, et kohtul peaks jääma karistuse määramisel piisav kaalutlusruum ning šokivangistuse kohustuslikkust ei peaks kohtule ette kirjutama. «Kui tahetakse karmistada roolijoodikutele määratavaid karistusi, siis ka kehtiva seadusandluse alusel on võimalik määrata karmimaid karistusi joobeseisundis juhtimise eest,» lausus ta. vSelleks on vaja vaid ametkondade vahelist tahet ja koostööd.»
Ühtekokku arutas komisjon tänasel istungil 17 muudatusettepanekut ning toetas neist 16. Komisjon toetas ka seaduse jõustumist muutvat ettepanekut. Kui algselt oli seadus kavandatud jõustuma 2017. aasta 1. veebruarist, siis muudatusettepaneku kohaselt jõustuks seadus 1. novembrist.
Komisjon saatis eelnõu koos muudatusettepanekutega teisele lugemisele 5. aprilli riigikogu istungile.
Eelnõu üldpõhimõtete muutmise tõttu tegi komisjon ettepaneku eelnõu teine lugemine riigikogu istungil katkestada ning määrata uueks muudatusettepanekute tähtajaks 11. aprill.