Töötukassa paarikümnesendine toetus tekitab hämmeldust

Foto: Stanislav Moshkov / Õhtuleht

Pealinnas elav ja hetkel töötukassa abil uut ametit otsiv Kaire avastas ühel päeval üllatusega, et talle on makstud 40 senti transporditoetust. Selliseid paarikümnesendiseid toetusi on ta töötukassalt saanud korduvalt.

«Ma ei küsinud seda toetust, vaid märkasin summat pangakontol juhuslikult,» rääkis tööotsija Kaire, kes praegu teeb töötukassa poolt pakutud vabatahtlikku tööd. Naine kiidab töötukassat nii pakutud võimaluse kui ka vabatahtliku töö eest makstava kompensatsiooni eest. Küll jääb talle mõistetamatuks makstav transpordikompensatsiooni summa  ja selle arvutamise alused.  

«Kuna minu kodu ei asu vabatahtliku tööpaigast kuigi kaugel ja ma lähen sinna jala umbes 12 minutit, jääb mulle arusaamatuks makstav 20-sendine kompensatsioon,» rääkis naine.

 See ei ole ainus kord, kui töötukassa talle paarikümnesendiseid toetusi on maksnud. Kui ta käis kahel korral töötukassa karjäärinõustaja juures, siis laekus ta arvele 20 senti. «Kui aga käin lihtsalt enda konsultandi juures nii-öelda igakuiselt aru andmas, siis ei ole nn transpordikulu ei ole,» imestab Kaire.

Majanduslikult mõtleva inimesena tekkis naisel küsimus, kas transporditoetuse ülekandekulu pangas pole mitte suurem kui makstud 20 senti. «Võib-olla minu puhul on see tasuta, aga kindlasti on inimestel kontosid, kus töötukassal ei ole endal arveldusarvet,» sõnas naine. Kaire arvates oleks mõistlik transpordikompensatsioon sümboolselt päevatasu sisse arvestada või siis hiljem kompenseerida vastava dokumendi alusel (sõit ühistranspordiga, mitte autoga).

Makstakse ka kondiauruga liikujatele

«Sõidutoetuse saamise aluseks on teenusel osalemine, avaldust inimene selleks esitama ei pea,» selgitas töötukassa   tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonnajuhataja Kerstin Holland. Sõidutoetuse suurus arvutatakse välja automaatselt ja ametniku sõnul sõitu tõendada ei ole vaja, tööotsija võib ka jala kohale minna.

 Toetuse saamise eelduseks on, et elukoha ja teenuse toimumise asukoha vahemaa on vähemalt 500 meetrit. Sõidu- ja majutustoetuse määr ühe kilomeetri kohta on 10 eurosenti ning maksimaalne määr päeva eest 26 eurot. Toetust makstakse iga tööturuteenusel osaletud päeva eest tööturuteenuse toimumise koha ja inimese (tegeliku) elukoha vahelise lühima vahemaa alusel.

Miks makstakse toetust Tallinnas?

«Tallinna osas saame öelda, et me ei tea, kui kauaks on tasuta ühistransporti. Lisaks  on inimesele sõidu- ja majutustoetuse kasutamisel antud vaba valik, kas ta kasutab ühistransporti, isiklikku sõiduvahendit või käib jala,» selgitas Holland. Kõigi juhtumite eraldi menetlemine ning kontrollimine oleks oluliselt keerukam ja koormavam.

Ametniku sõnul on sõidu- ja majutustoetuse maksmine maakondade vahel jagunenud samamoodi nagu teenustel osalemine – seal, kus on rohkem osalejaid, kulub ka rohkem sõidu- ja majutustoetusel.

«Silma paistab Tallinna ja Harjumaa osakond, kus sõidu- ja majutustoetuse summa on proportsionaalselt väiksem, kui teenustel osalejate proportsioon,» rääkis ametnik. Hollandi sõnul on selle üheks põhjuseks kindlasti lühemad vahemaad linnas elavatel inimestel. Sama kehtib ka Tartumaa puhul.

Sõidu- ja majutustoetust makstakse alates 2006. aastast. Selle saamise ainsaks tingimuseks on, et inimene osaleb tööturuteenusel ja selle saamine ei sõltu sellest, kas ja kui suured sõidu- või majutuskulud on inimesel seoses tööturuteenusel osalemisega. Määrad kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega.

Käesoleval ajal makstakse sõidu- ja majutustoetust töötutele, kes osalevad tööturukoolitusel, tööpraktikal, proovitööl, tööharjutusel, tööklubis ja erinevatel nõustamisteenustel (karjäärinõustamine, psühholoogiline, võla- ja sõltuvusnõustamine, kogemusnõustamine), vabatahtlikul tööl, individuaalse töölerakendamise teenusel, kaitstud tööl (I etapis).

Maakond	Sõidu- ja majutustoetuste kogusumma jagunemine	Teenustel osalemise jagunemine (osalemised keskmiselt kuus 2016)
Hiiumaa	1%	1%
Ida-Virumaa	22%	22%
Jõgevamaa	2%	2%
Järvamaa	3%	2%
Läänemaa	2%	2%
Lääne-Virumaa	6%	4%
Põlvamaa	4%	3%
Pärnumaa	7%	6%
Raplamaa	3%	3%
Saaremaa	5%	3%
Tallinna ja Harjumaa	24%	32%
Tartumaa	8%	10%
Valgamaa	4%	3%
Viljandimaa	4%	3%
Võrumaa	6%	4%
Kokku	100%	100%