/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/08/18/222984t1h284e.jpg)
Sotsioloog Juhan Kivirähki sõnul tagab neljaparteiline riigikogu stabiilsuse ja professionaalsuse, kuid tekitab ohu, et Eesti poliitika kartellistub.
Kivirähk: Eesti poliitika võib kartellistuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui poliitilisi subjekte on vähem, siis tekib vajadus hoida suhteid võimalike tulevaste partneritega ning see võib viia kuluaarides tehtavate varjatud kokkulepeteni,» kirjeldas ta meie poliitikat varitsevat ohtu.
Professionaalsust ja stabiilsust aitab tema sõnul tagada nii see, et kõik erakonnad saavad olla esindatud kõigis riigikogu komisjonides, kui asjaolu, et väikseim fraktsioon on 19-liikmeline ehk kõik parlamendierakonnad on üsna korralikult finantseeritud.
«Ootaks, et seda maksumaksjatelt poliitikutele eraldatavat raha kasutataks mõistlikult, sisulise töö tegemiseks,» kommenteeris Kivirähk, märkides, et kuna poliitika parem- ja vasaktiib on selgelt eristunud, saab tõenäoliselt opositsiooni tegevus olema jõulisem ja mõjukam.
Ta pani poliitikutele südamele, et nad muudaksid meie poliitilise kultuuri edumeelsemaks.
«Arengufondi eestvedamisel koostatud Eesti kasvuvisiooni kaheksast eesmärgist rõhutaksin poliitikutele eriti kahte: uuendusmeelset ja proaktiivset riigivalitsemist ning avatud ja koostööd väärtustavat ühiskonda,» rääkis Kivirähk.
«Ei ole vaja teha kõike vaid iseenese tarkusest nagu Mäeotsa Peeter «Säärases mulgis», vaid kuulata ühiskonnas tegutsevate kompetentsikeskuste nõu.»
Rääkides lõppenud valimiste õppetundides märkis Kivirähk, et selgus, et valimiskampaaniat saab teha ka odavalt, ilma üleriigilise reklaamikära ja butafooriata, ning seejuures sisulisemalt.
Suur teene selles oli tema sõnul kasvanud kodanikuaktiivsusel.
«Juba enne kampaania algust esitasid erinevad huvirühmad oma üleskutseid ja manifeste, kampaania ajal hoidsid erakondade lubadustel silma peal Praxise analüütikud, rahandusministeeriumi ametnikud ja ajakirjandus, hea tava järele valvasid kodanikuühiskonna aktivistid.»
Tema sõnul on võimalik, et taoline aktiivsus jätkub ka pärast valimisi.
«Loodan, et arusaam sellest, et poliitika ei ole ainult erakondade asi, vaid see, mis Eesti riigis sünnib, peaks korda minema kõigile kodanikele, ei kao ka pärast valimisi ning edaspidi näeme osalusdemokraatia elemente meie poliitikas varasemast rohkem.»
Rääkides erinevatest valimistega seoses välja käidud reformiideedest, kiitis ta mõtet, mille kohaselt pääseksid igast valimisringkonnast riigikokku vaid need, kes seal rohkem hääli kogusid. See tähendaks ühtlasi üleriigiliste nimekirjade ja nende põhjal jagatavate kompensatsioonimandaatide ärakaotamist.
Siiski leidis ta, et erakondade jaoks peaks säilima häälte ülekandumise mehhanism. See tähendab, et kui Andrus Ansip saab kolme koha jagu hääli, siis saaks samast ringkonnast tema häältega parlamenti veel kaks reformierakondlast.
«Kui väidetakse, et kompensatsioonimandaatidega saaks riigikokku tõsiseid töörügajaid, kes avalikkusele piisavalt tuntud pole, siis oma erakonna jaoks tööd rügada võivad nad ju ka riigikokku kuulumata,» rääkis Kivirähk. «Riigikogu liige peab olema ikkagi valijate esindaja ja seetõttu neile ka teada-tuntud.»
Kivirähk märkis, et reformida valimissüsteemi selliselt, et maksku mis maksab võimaldada üksikkandidaatidel kergemini riigikokku pääseda, ei ole mõtet.
«Üksikkandidaadi pääs riigikokku peabki olema pigem erand kui reegel.»
Kui üksikkandidaadid saaksid mandaate erakondadega võrreldes soodsamalt, tekiks veelgi suurem huvi üksikuna kandideerida, mis aga ei oleks tema sõnul Eesti tänasele poliitikale kasulik.
Kivirähki sõnul võiks pigem luua paremad võimalused uute erakondade tekkeks.
«Seda saaks teha valimiskünnise langetamisega, registreerimiseks vajaliku liikmete arvu vähendamisega, finantstoetustega ka riigikokku mitte pääsenud erakondadele (avalikes huvides tegutsevaid kodanikuühendusi ju toetatakse, miks siis mitte väiksemaid erakondi, mis teevad huvide esindamisel kahtlemata olulist tööd).»
Ta märkis, et ka riigilõiv valimistel osalemiseks võib mõnele väiksemale erakonnale piiranguks saada.