/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/09/24/240449t1ha4f4.jpg)
Tartu Ülikooli politoloogi Martin Mölderi sõnul võib uskuda, et nelja aasta pärast ees ootavate järgmiste riigikogu valimiste eel tekib Eestisse mõni uus erakond.
Politoloog: järgmised valimised toovad uue erakonna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uute valimiste lähenedes võib eeldada, et tekib uusi poliitilisi jõude, kes üritavad oma õnne proovile panna ja valituks saada. Ruumi ja võimalust iseenesest meie poliitilises süteemis nende jaoks oleks,» rääkis Mölder Postimees.ee’le.
«Ma väga ei usu, et rohelised või Rahvaliit suudavad ellu jääda ja comeback’i teha.»
Seega tulevad tema hinnangul järgmised valimised huvitavamad ja põnevamad kui tänavused. «Loodame, et selleks ajaks on ka sotsid küpsemaks ja tugevamaks saanud ning Keskerakond lahendanud oma probleemid.»
Mälderi sõnul ei ole Keskerakonna nõrkus siiski selle partei siseasi, vaid puudutab ka nende konkurente.
«IRL, Reform ja ülejäänud «valged jõud» on aastaid tegelenud sellega, et luua Keskerakonnast «vaenlane» ning seega on see ka nende probleem ja vastutus, et üks suur ja väga oluline erakond on poliitiline paaria,» kommenteeris Mölder.
««Savisaare pildi tulistamine» on juba omamoodi rituaal ja sellel on loomulikult oma täiendavad tagajärjed, mida muidu ei tekiks.»
Vaid üks võimalik koalitsioon
Kui vaadata tagasi lõppenud valimistele, siis ootab Mölderi sõnul poliitikas ees väga igav aeg, mis muutub natuke huvitavamaks enne järgmisi kohalikke valimisi ja enne uusi riigikogu valimisi.
«Ükskõik kui palju ka poleks teoreetilisi võimalusi erinevate valitsuste moodustamiseks, on neist tõenäoline ja reaalne järgmised neli aastat ilmselt ainult üks ja see on IRLi ja Reformi koalitsioon.»
Tema sõnul tähendab see nelja aastat Ansipi-Laari koalitsiooni, mille moesõnadeks on õhem riik, madalamad maksud, majandus, välisinvesteeringud, konkurentsivõime jne.
«Ühesõnaga, sama jutt, mida me juba väga ammu oleme kuulnud ja mille kohta me kodanikena ja ühiskonna liikmetena õieti mingit sisulist positsioonigi enam ei oska võtta (pole tegelikult kunagi osanud – õppida on veel palju).»
Enne valimisi räägiti ka palju Eesti valimissüsteemi muutmisest. Mölderi sõnul võib uuendusi katsetada, kuid enne muutmisi tuleb selgeks teha, millist erakondlikku ja poliitilist süsteemi tahetakse saada.
«Muutused valimissüsteemis kanduvad paratamatult nendesse valdkondadesse üle.»
Kas tahame vaid kahte parteid?
Seega peaks politoloogi sõnul enne küsima, kas me tahame parlamenti, kus on pigem vähem ja suuremaid, või sellist, kus pigem rohkem ja väiksemaid erakondi ning koguni üksikkandidaate.
«Kas me tahame, et meil püsiks mitmeparteisüsteem, või tahame, et meie riik liiguks pigem kaheparteisüsteemi suunas? Kas me tahame, et meil oleks valitsused, mis vahetuvad iga kahe aasta tagant või mis kestavad mitu valimisperioodi?» tõi Mölder välja valikukohti.
Tema sõnul tuleb ka selgeks teha, kas meie süsteemis võiks domineerida rohkem valijate otsesed eelistused või erakonnad ja nende eliit.
Eesti valimissüsteem on talutav
Mölder meenutas, et igal valimissüsteemil on oma puudused ja eelised, märkides, et Eesti praegusel korral on nendevaheline tasakaal enam-vähem talutav.
«Ainus asi, mille võiks ehk ära kaotada, oleks mandaatide jagamise kolmas tasand ehk kompensatsioonimandaadid,» leidis ta.
«See võiks mõjuda värskendavalt, kuna piiraks erakondade juhtkondade võimu, võttes neilt ära ühe võimaluse oma liikmeid kontrollida, karistades või premeerides neid läbi koha üleriigilises nimekirjas.»
Samuti oleks see Möldri sõnul samm selles suunas, et valituks osutuvad kandidaadid, kes enim valijate toetust koguvad.
Lihtsam kui IRLi mõte
Enne valimisi käis sarnase idee välja ka IRL. Nende idee kohaselt jääks üleriigilised nimekirjad alles, kuid need poleks enam suletud, vaid pingeread kujuneksid ümber vastavalt saadud häälte arvule.
Siiski, ei arvestataks lihtsalt saadud häälte arvu, vaid seda, mitu protsenti oma valimisringkonna häältest konkreetne kandidaat sai – valijate arv erinevates ringkondades on ju erinev.
Mölderi sõnul oleks tulemus tema ja IRLi idee puhul tõepoolest sarnane, kuid tema omal on lisaboonus – see aitab muuta valimissüsteemi mitte ainult õiglasemaks, vaid ka lihtsamaks.
«Ja lihtsustamist oleks vaja, kuna praegu on meie valimissüsteem väga keeruline ja tõenäoliselt 99 protsenti valijatest ei saa täpselt aru, kuidas see töötab,» rääkis Mölder.
«Valimissüsteem oleks üldiselt lihtsam, kui kolme mandaatide omandamise viisi asemel oleks kaks, või veel parem üks – kui juba hakata muutma, siis võib mõelda ka isikumandaatide kaotamise peale.»
Postimees.ee küsib sel nädalavahetusel riigiteadlastelt ja arvamusliidritelt, millised on tänavuste riigikogu valimiste õppetunnid.