Eelmise nädala lõpul toimunud Tallinn Fashion Week (TFW) pani linna uutest ideedest kihama. Hilton Tallinn Parki hotellis olid poodiumil parimate Eesti disainerite kollektsioonid ning suurepärast stiili võis näha ka publiku hulgas. Mood pole aga vaid glamuur ja aplaus, see on julm ala! Tuntus ei halasta – iga kord tuleb uuesti üllatada ja omaenda seatud latist üle lennata. Kellel õnnestus see tänavu kõige paremini?
Unikaalsed kangad, lummavad ükssarvikud ja suts halba maitset
Iris Janvier
Mitte sugugi surmtõsiselt loodud igapäevamood koos väga võimsa etteastega. Justkui moeorkaan tuhises Janvieri moemaja värske looming publiku ette – modernsed avarad lõiked, nutikas minimalism ja erakordne originaalkangas. Lavastuse tempokast laadist tasuks eeskuju võtta teistelgi, sest moepublik ei armasta venivate defileedega uinutamist. Kollektsiooni keskmes oli merikapsa muster, 90ndate hõngulised sportlikud elemendid ja tundlikult paika timmitud isikupärane koloriit.
Kuigi maailma kõrgmoes on unikaalkanga kasutamine kollektsioonides tavapärane, esineb Eestis seda harva. Kuid Janvier ei ole kindlasti moemärk, mis peaks kohaliku turu ja tuntusega piirduma. Selline hoogne, ideetihe, värske ja modernne lähenemine ilule ja naiselikkusele ärataks tähelepanu mistahes paigas maailmas ja võiks sama edukalt särada nii Tallinna kui ka näiteks Londoni või Milano moenädalal. Alati jagub energiat üllatada ja midagi täiesti uut lavale tuua, kuid selgelt säilib ka oma käekiri. Braavo!
Ketlin Bachmann
Embassy of Fashion naudib kohaliku moepubliku hulgas pea suurimat tuntust ja see on disaineritele nii eeliseks kui ühtlasi ka koormaks – sellelt seltskonnalt oodatakse palju. Bachmann tuli lavale kõige värskema ja üllatavama tervikuga. Milline moeroog valmib siis, kui ühte patta panna pastellid ja metallihelgid, stiiliviiteid tänasest Prada moemajast ja iidsest Hiina keisrikojast? Kahtlemata midagi, mis vaatamist väärt. Avaraid kimonoid ja seelikuid saatsid valged või veidravärvilised sukad ning mitu mustrit proovis muretult ühes tervikus tähelepanu püüda. Moes pole paremat maitseainet kui väike suts halba maitset. Eklektika pole lihtne aines – sellega suudavad žongleerida vaid tõelised meistrid. Pealtnäha rõõmus ja kehakujule armu andev kollektsioon mängis tegelikult riskantsete vahenditega ja seda enam väärib Bachmann aplausi! Ilma sügava tunnetuseta sellises mängus õnnestuda ei saaks. Üks suur mööblikangast jakk sobib algavasse kevadesse nagu rusikas silmaauku.
Mammu Couture
Maria Tammeorg ajab moerindel täiesti oma rida ja läheb rahulikult vastuollu siinkandis valitsevate maitsekaanonitega. Moelooja ei karda iluga üle pakkuda, vastupidi, ta teeb seda täiesti teadlikult. Võluv oli tavalise naise toomine moelavale – pole vaja olla verinoor ega piitspeenike, et olla kaunis! Mammu Couture’i kolmas esitlus Tallinn Fashion Weekil oli varasematest küpsem ja terviklikum ning mitmed mudelid teeksid au ka Itaalia ja Prantsusmaa haute couture’i meistritele, Valentino ja Diori loomingule võis leida isegi otseseid vihjeid. Ajalooline aines, ohtralt käsitööd, lipsukesed, volangid, sajad tüllimeetrid ja printsessistilistika võib-olla pole kõige esimene asi, mida kaasaja moepildis ette kujutaks. Aga mis sellest! Teatud moevälisus lisab antud juhul disainile vaid võlu. Trend võib teha mitmeid suunamuutusi, kuid klassikaline unistus naiselikkusest jääb ikka püsima. Disaineri kulutulena leviv populaarsus kinnitab fakti, et on palju teisigi, kes sedasama salaunistust endas kannavad.
Eesti ehtedisain
Kui suur objekt on kleit ja kui tilluke seal kõrval ehe! Hulljulge idee tuua Goldtime’i etenduses lavale Eesti ehtekunsti paremik päädis massiivse ja fantaasiaküllase defileega. Lihtsad teksad ja T-särgid juhtisid kõik pilgud peamisele ning ehteid esitleti ahhetamapanevalt ägedal moel! Kunstipärased jõulukuusekübarad, tüllikuhilad ja maskid modellide peas olid rikkalikult ehtekunstiga üle valatud.
Just sellises pöörases kastmes esitleti parimat Eesti ehtekunsti. Monquér, Lummus, SOMA, AEGAON, Wooch, New Vintage By Kriss, Birgit Skolimowski ja Tanel Veenre loovad nii vägevaid ning ainulaadseid asju, et oleks vaid rohkem huvilisi, kelle külge kõik see väärt kraam riputada!
Monton
Arvate, et karmis moereaalsuses karastunud kaubamärgilt üllatust oodata ei tasu? Eksite! Montoni 15. sünnipäeva kollektsioon oli üks eredamaid etteasteid. Inspiratsiooniallikateks on seekord kaks põnevat saareriiki Island ja Kuuba ning laval möllab täielik loovuse tulevärk. Monokroomsed superülikonnad, roosa tolmuharja-kleit, sillerdav tuunika läbipaistval seelikul ja kanaarilinnukollane volangikleit... See etenduse hoidis publikut põnevil tõepoolest iga sekund. Montoni märgi taga on üheksa talenti: Pille Lauring, Hanna Haring, Triin Kaiv, Catlin Kaljuste, Ryte Krakauskaite, Minja Penttinen, Kirthy Kold, Peeter Rästa ja Sille Sarapuu. Nende oskus «kastist väljas» mõelda, idee siiski kantavasse vormi valda ning veel kõnekaks stiilitervikuks kokku liita on vaimustav.
Riina Põldroos
Kui kellelgi Eesti moekunstnikest on otsepääs peeglitagusesse muinasjutumaailma, on see äravalitu kindlasti Põldroos. Lill on ikka lill – olgu ta nii ruumiline ja rütmiline nagu iganes, ikkagi on mõju armas ja ootuspärane. Aga kui areenile kappavad müütilised ükssarvikud, olen lummatud. Kaks sellist elukat rütmiliselt kaelust raamimas andsid võrratu efekti. Detaile ehk iga silm publikus ei märka. Põldroosi loominguga ongi nii, et mida lähemalt vaatad, seda enam vaimustud. Maagilised tiivulised, luiged, lohed, pegasused – see on maailm, mida ta võrratult hästi valitseb. Paljude ilusate kleitide hulgas teenisid enim imetlust värsked siluetid, kus õhtutualeti moodustavad luksuslik pikk seelik ja aplikeeritud avar pusa. Olgu pruutkleidi või öömusta õhtukleidi rollis – väga veenev!
Diana Arno
Pastelne, helge ja suurlinlik – sellise mulje jättis Diana Arno kevadkollektsioon. Silmapaistvalt luksuslikest villakangastest mantlid, veatu teostus ja istuvus, veidi vallatu kirjaga kangaid ja finaali jagu voogavat siidi. Eriti põnevad olid mitmevärviliselt küütlevad volangid ja sügavate seljadekolteedega, otsekui ausõna peal seljas püsivad õhtukleidid. Unenäosinised ja lavendlilillad helkivast kangast trench’id küll ilma trotsimiseks loodud pole, pigem sobiksid need punast vaipa pidi peosaali tippivale kaunitarile. Kui aga minna moenädalale sooviga teada saada, mis on just hetkel moes, siis suurima trendikontsentraadi tõi lavale just Arno.
Aldo Järvsoo
Järvsoo võime üllatada on ületamatu, kuid sel korral valis ta teise taktika. Publiku rabamise ja raputamise asemel jätkas ta jumalannade seeriat ja ujutas moelava üle paradiisiranna päikeseloojangu gammas pikkade plisseekleitidega. Voogavad sihvakad siluetid, mis kandja keha kusagilt ei survesta. Hingamisruum riietes on veetlev ja palju põnevam kui lihtne liibuv lahendus. Lummavaimad olid just lihtsaimad neist, ehkki teemaga mängides on mõistetav ka see, et siia-sinna käistele, kaelustesse ja seljadekolteedesse igasugu ulakaid satse ja sabasid sigineb. Järvsoo trump on värvitunnetus, tema moeetendused voolavad lavale nagu maalid ning võib vaid rõõmustada, et talvine must-hall on taas värvikamate vahendite vastu välja vahetatud.
Wear Arts
Tallinn Fashion Weeki esimene etteaste oli korralik energiapomm – üllatav, rõõmus, originaalne ja vitaalne. Kollektsioon «The Art Club» andis väga vitaalsel moel uue elu kolme suurmeistri töödele – rõivastel olid koha sisse võtnud Jüri Arraku «Kalakandja», Leonhard Lapini «Jänku suudlus» ning Maarit Murka «Käed». Ühiskollektsiooni kallal lammutasid kindlad tulevikutähed Kerttu Reinmaa, Kertu Kivisik, Kaia Kuusmann, Mari-Ly Kapp, Sandra Luks, Sirli Pohlak, Pamela Põld, Eliise Saar ja Aleksandra Tšusovljanova (Närjänen), juhendajaks Marit Ahven.
Minu paljunäinud moeajakirjaniku kulmud olid konstantselt kukla taga – no nii värske, nii lahe ja samas täiesti kantav kraam! Rõivad, mida on võimatu morni näoga vaadata või tõsisel ilmel kanda.
Kõiki Tallinn Fashion Weekil lavale toodud moekollektsioone saad järelvaadata Postimehe TFW erilehel! Siin on meenutus kirkaimatest hetkedest.
Iris Janvier
Embassy of Fashion: Aldo Järvsoo, Ketlin Bachmann, Riina Põldroos
Mammu Couture