Mäeltsemees: valdade koostööd peaks reguleerima ka seadusega

Tallinna Tehnikaülikooli professor Sulev Mäeltsemees. Foto: Toomas Huik

Tallinna Tehnikaülikooli kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika õppetooli juhataja, professor Sulev Mäeltsemees tervitab OECD raportis tehtud ettepanekut kohalike omavalitsuste koostöö soodustamisest ning leiab, et teatud valdkondades peaks riik omavalitsuste koostöö ka seadusega sätestama.

Mida arvate OECD raportis olevast ettepanekust, mille kohaselt tuleks sunniviisilise kohalike omavalitsuste liitmise asemel soodustada koostööd nende vahel?

Lausa ülivõrdeid tahaks kasutada, kui lugeda OECD raportis tehtud ettepanekud meie kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Seda eriti valimiste-eelselt taas sagedamini kõlanud selliste kummaliste hüüatuste taustal nagu «ilmtingimata on Eestis vaja haldusreformi!», «näete, Läti tegi ära» vms. Seejuures ei selgitata vähimalgi määral, mida meil haldusreformi all silmas peetakse.

Isegi, kui ekslikult käsitletakse haldusreformi üksnes haldusterritoriaalse reformi sünonüümina, jääb arusaamatuks, mida peetakse eesmärgiks. Kas valdade arv peaks vähenema näiteks umbes kahekordselt  (siseministeeriumi 2000. aastate alguse kava) või peakski meil olema üksnes maakondade jagu kohaliku omavalitsuse üksusi või …? Kuna sellest pole aru saada, siis ongi jäänud mulje, et ütlejate/kirjutajate jaoks on eesmärk haldusreform ükskõik mis kujul ja on tähtsusetu, mis pärast suuri muudatusi saama hakkab.

Kas võib öelda, et katsed valdu vabatahtlikkuse alusel on seni liiva jooksnud?

Olen seda meelt, et meie kohalike omavalitsuste territoriaalne alus vajab korrastamist ja ebaratsionaalseid üksusi (sh rõngasvaldu) on jätkuvalt palju. Aga selge liialdamine on väita, et senine vabatahtlik ühinemine pole tulemusi andnud. Taasiseseisvumisjärgne esimene vabatahtlik ühinemine toimus 1996. aastal (Pärnu-Jaagupi ja Halinga) ning seejärel on kokku 51 valda või linna ühinenud 22 vallaks. Olen arvamusel, et igati tuleb soodustada kohaliku omavalitsuse üksuste koostööd, mis võib viia ka vabatahtliku liitumiseni.

Kuidas vabatahtliku koostööd tegemine toimiks, kui elluviidav see idee on?

Mis puudutab valdade ja linnade koostööd, siis ilmselt on senise pelgalt vabatahtliku koostöö kõrval vaja teatud valdkondades (ühistransport, jäätmemajandus jne) ka seadusega sätestatud koostööd. Eelkõige puudutab see pealinna ja tema lähitagamaad, aga ka teisi valglinnastunud piirkondi. TTÜ sotsiaalteaduskonnas oleme Harjumaa Omavalitsuste Liidule kuu tagasi üle andnud vastava uurimistöö tulemused koos asjakohaste õigusaktide projektidega.

Kes kohaliku omavalitsuse üksuste koostöösse ei usu, see peab nõustuma sellega, et valglinnastunud piirkonnad peaksid liituma üheks vallaks. Sest avalike teenuste osutamine on neis piirkondades kohaliku omavalitsuse üksuste vahel läbi põimunud. Meenutagem, et paar aastat tagasi oli nn ühe valla moodustamise küsimus aktuaalne seonduvalt Tallinna tagamaa valdade ja linnadega ning pälvis siis tugevat kriitikat.

Milline on teie hinnang kohaliku tulumaksu ideele?

Väga asjakohane on ka OECD ettepanek kohalikust üksikisiku tulumaksust. Euroopa Liidu (EL) riikidest oleme viimaste hulgas maksutulude osatähtsuselt kohalike eelarvete tuludes. Eestis on valdade ja linnade oma maksutulude (mitte võrdsustada kohalike maksudega) suhtarv 4 protsenti, ELis keskmiselt 27, Soomes 43 ja Rootsis koguni 69 protsenti. Aga need arvud peegeldavad teatud määral kogukonna omavalitsemise ulatust, sest ülejäänud kohaliku eelarve tulud on kas riigi «jaga ja valitse» või otseselt keskvalitsemise poliitika.