Täna õhtul jõudis Ämarisse 130 Ühendkuningriigi sõdurit, mis on esimene suurem grupp Eestisse paigutatavast NATO pataljonist.
Galerii: NATO sõdurid saabusid Eestisse (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Britid suundusid Ämarilt edasi Tapale, kuhu tuuakse ka nende lahingutehnika – sealhulgas tankid, jalaväelahingumasinad ja iseliikuvad suurtükid.
Juba varem on Eestisse saabunud üle 80 Ühendkuningriigi sõjaväelase, kes valmistasid teiste saabumist ette.
NATO lahingugrupi siirmine Eestisse lõppeb plaanide kohaselt aprilli esimeses pooles. Koos brittidega alustavad siin teenistust ka Prantsuse ja Taani kaitseväelased. Kui tänavu on Ühendkuningriigi suurimaks partneriks Eestisse paigutatud pataljonis Prantsusmaa, siis tuleval aastal peaks sama rolli üle võtma Taani.
Eestisse Ühendkuningriigi juhitava NATO pataljoni paigutamine on mullusuvise Varssavi tippkohtumise otsus. Samamoodi paigutub Lätisse Kanada, Leedusse Saksamaa ja Poola USA juhitav erinevate liitlasriikide sõduritest koosnev pataljon.
Samuti tuleb Poola väljaspool NATO raamistikku veel üks Ameerika Ühendriikide pataljon, mille osad allüksused käivad pidevalt harjutamas ka Baltimaades.
Kogu pakett on mõeldud andmaks 2014. aastal Ukrainale kallale tunginud Venemaale signaali, et NATO on valmis oma idatiiba kaitsma.
Eestis paiknema hakkava NATO lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani.
Lahingugruppi kuulub ligi 1200 liitlassõdurit. Ühendkuningriik on teatanud, et nende panuseks lahingugruppi on 800 kaitseväelasega soomusüksus, mille relvastuses on tankid, jalaväe lahingumasinad, liikursuurtükid ja soomukid.
Prantsusmaa on teatanud, et nende panuseks lahingugruppi on 300 kaitseväelasega üksus, mille relvastuses on tankid, jalaväe lahingumasinad ja soomukid.