Raul Adlas: kiirabi rahastamise viimisel haigekassa alla on omad ohud

Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul pole küsimustki, et tervishoiu rahastamine tuleb ümber korraldada. Kõigepealt aga tuleks tema sõnul teha korda lonkav juhtimine ja alles siis laskuda detailidesse.

Adlas ütles Postimehele, et mõtteid, kuidas meditsiini rahastamist ümber korraldada, on igal juhul vaja. «Nüüdseks on kõik sellest aru saanud, et nii olemasolev tervishoiu korralduse süsteem kui ka ainuke kohustuslik kindlustussüsteem ei ole enam võimelised seda koormust katma. Seega on avalikkusele ja poliitikutele täiendavate meetmete välja pakkumine kindlasti õige,» tunnustas Adlas ministrit.

Ossinovski eile välja käidud plaan näeb ette, et kõik riigi tervishoiukulud koondatakse haigekassa alla. Seega liiguks haigekassasse ka need teenused, mida seni on riigieelarvest rahastatud. Sellised teenused on näiteks vaktsineerimine ja kiirabi. Viimane nõuab igal aastal riigieelarvest ligi 40 miljonit eurot.

Haigekassa-sarnast luksust kiirabil pole

Adlas selgitas, et kiirabi on seni rahastatud riigieelarvest, kuna kiirabi osutab abi vastavalt seadusele kõigile inimestele, olenemata sellest, kas tal on haigekassa kindlustus või kas inimene on üldse Eesti riigi kodanik.

«Selles mõttes on see (senine rahastus – toim) õiglasem, sest kui kindlustus on kindlustus, siis ta tegeleb ainult enda kindlustatutega ja muude inimestega tegelevad muud allikad. Ja Eesti riik on võtnudki enda ülesandeks tagada avalikku teenust nimega kiirabi,» rääkis ta.

Adlase sõnul ei ole teenuse osutajatele ehk kiirabile laias laastus vahet, kes täpselt teenust ostab. On see siis riik otse või haigekassa. «Tähtis on see, et teenus, mida riik kiirabilt nõuab, oleks ka tagatud,» sõnas ta.

Seejuures on kiirabi eripära Adlase selgitusel see, et kui haiglad ja perearstid saavad teenuse osutamist «ajatada» ja patsiente järjekorda panna, siis kiirabil pole seda luksust, et öelda: «Meil on selle kuu raha otsas, tulge palun järgmisel kuul!»

«See ongi peamine põhjus, miks on seni kiirabi finantseerinud riik, mitte haigekassa,» märkis Adlas.

Tervishoiu juhtimine lonkab

Minister Ossinovski sõnul oleks kiirabi rahastuse viimine haigekassa alla ka kiirabile endale kasulikum. «Kiirabi eelarve on praegu 40 miljonit ja kui sinna on lisaraha vaja, siis tuleb seda riigieelarvest küsida, konkureerides kõigi teiste ministeeriumidega, sest mitte ükski tervishoiukulutus ei kasva automaatselt,» selgitas minister eile.

Kui aga kiirabi rahastus oleks seotud pensionäride eest makstud sotsiaalmaksuga, siis hakkaks see tema sõnul igal aastal tänu pensionide tõstmisele kasvama.

«Ma arvan, et need üksikud komponendid tuleb väga selgelt läbi rääkida,» vastas Adlas sellele. Tema sõnul tuleks mõelda ka sellele, milline üldse saab tulevikus haigekassa roll olema – on see üks mitmest kindlustusest, kas kõrvale tekib erakindlustus, kas patsiendil on võimalik teha valik jne. Omaette küsimus on selles, milline saab olema riigi ja kohalike omavalitsuste roll.

«Minu meelest Eestis tervishoiu juhtimine natukene lonkab. Meil pole selget arusaama, kes tervishoidu korraldab – on see haigekassa, sotsiaalministeerium või terviseamet. Täna on need haldusalad omavahel konfliktis,» arvas Adlas.

«Kogu protsess algab juhtimisest ja siis on juba detailide küsimus, kas kindlustus maksab kinni ka erakorralise arstiabi või maksab selle kinni riik otse maksumaksja rahakotist.»

Rahastuse muutmisel ohud

Küsimusele, kas kiirabi rahastuse tõstmine ühest rahakotist teise võib ka kuidagi teenuse osutamist mõjutada, vastas Adlas: «Eks seal on ohud».

«Kui me täna oleme selgelt ühe reaga riigieelarves ja igaüks saab öelda, et Eesti riigis on 40 miljonit eurot selleks, et tagada igale eesti inimesele ja külalisele kiirabi, siis kui ta läheb haigekassa eelarvesse, siis on see üks umbes 600 reast koos kõikide perearstide, haiglate, pensionite ja muuga,» lisas Adlas. Nii võib tema sõnul tekkida olukord, kus kiirabilt võetakse raha ära, et paigutada see kuhugi mujale.

Ehkki ühte selget plaani veel ei ole, on Adlas kahe käega poolt, et otsitakse võimalusi tervishoiusüsteemi ümberkorraldamiseks. Seejuures tuleb seda korraldada mõistlikult ja selgitada välja, millised allikad rahastamiseks on, mida saab rahastada riik ja mida tuleb patsiendil endal ette näha.

«Aga me ei saa kõike ühte patta panna – tahta korraga saada väga head tervishoidu ja vabastada patsient absoluutselt vastutusest oma tervise eest. Need kaks asja kokku ei sobi. Me pole eales nii rikas riik, et jõuame kõigi inimeste halvad kombed või ükskõikse suhtumise oma tervisesse kinni maksta maailma kõrgeimal tasemel. See pole võimalik.»